Laps, tule, lase silmil harjuda,
sest nägemine on siin nõrgem meel.
Suund käte-jalge abil selgeks saa
ja mällu kaardista. Küll aegamööda
ka mõni kuju ilmub. Kalbe pundar
pea kohal juurtest koosneb, kuigi usse
kah koolnutega vahel kaasa jõuab.
Nüüd keera. Siia tuleb troonisaal,
saad kuningannaks, kallis, kõigile,
kes eales sünnivad. Ei naeratagi?
Noh, kuninganna käibki tõsine.
Neid troone, mis ma tellisin, ei suuda
sa kujutledagi; neil hiilgavad
nõekarva teemandid ja tina, peened
ja maitsekamad kullast, sobivad
su ara ilu, kaame kurguga.
Keerdtrepist alla lasku, kuiva õhku
siin hõlpsam hingata. See tuba all
su harrastusteks on. Tõin kangasteljed
ja surilinust harutatud siidi,
mis sügavmusta toones värvitud.
Küll alles pilte kood! Piltvaipasid!
Kolm kõhna varju taamal valisin
sõbrannadeks sul, kammerneitsiteks
ning ära karda nende keelepeksu,
mis teenijatel tavaks. Pole neil
suid-silmi, taga rääkida nad sind
ei saa. Nüüd tule. See on ülim ruum,
lõin selle pärast pikka mõtlemist,
et tunneksid end kodus. Laes on maaling,
mis õhtutaevast meelde tuletab,
kuid puudu räiged tähed, kriiskav kuu.
Mis? Nurgas luurav tume kogu või?
Sest, kullake, me säng saab. Meie säng.
Su käsi väriseb! Ma kardan, vist
ses elu tukset veel on liialt sees.
Inglise keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik
