1-2/2020
Sisukord
Tunnete sümfoonia, mõistusest rääkimata. Jean-Jacques Rousseau “Pihtimused”; nüüdisautorite tundeproosat ja -luulet: Kai Kask, Anti Saar, Kadi Viik, Jüri Kolk, Anette Parksepp, P. I. Filimonov, Margit Lõhmus, fs, Peeter Sauter, Riste Lehari, Kertu Moppel, Maarja Kangro, Kaisa Ling, Wimberg jt. Andero Uusberg emotsioonide mõttest; Toomas Jürgenstein poliitiku ja Meelis Oidsalu ametniku tunnetest. Aet Annist kõrvalejäetuse tundest. Märten Rattasepp metallmuusikast ja Teet Teinemaa õudusfilmidest. Piret Karro akadeemilistest ahistajatest ja Kadri Aavik “lödipükstest” meie seas. Toomas Lott ekspertidest ja nende mainest. Raoul Kurvitza kirg. Øyvind Rangøy, Toomas Kalli ja Rein Kuresoo raamatutest.
Avaldatud artiklid
Metal ühiskonnas ja kultuuris 1980–2019
„Metal’i eripära seisneb paljuski soovis väljendada miskit, mis tundub endale äge, isegi kui sind ei mõisteta ning maailm sind pilkab ja kõrvale lükkab.“ Nii kirjeldab oma raskemuusikavaimustust ansambli The Mountain Goats vokalist John Darnielle.[1] Metal’i ajalugu on nüüdseks mitmekümne aasta pikkune eri arengute võrgustik, mille kõrvalteljel kulgeb teiste kunstivormide huvi…
Õudusfilmi pikk ja okkaline tee tõsiseltvõetavusse
Suhtumine õudusfilmi on omamoodi ühiskondlik lakmuspaber, mis annab märku, mis piirini aktsepteeritakse kultuuris teistsugusust. Õudusfilmid tõstavad esile küsimused, mida pidada kultuuriliselt väärtuslikuks, milline peaks olema mõistuse ja tunnete vaheline suhe kultuuritekstide retseptsioonis, kas kultuurinähtusel, mis tundub esmajärjekorras mõeldud kehas reaktsioone esile kutsuma, saab olla sügavam ühiskondlik tähendus. Nii langebki varajane…
„Ära ole lödipüks“
Kes on „lödipüks?“
Eestis on viimastel aastatel tulnud käibele intrigeeriv mõiste „lödipüks“, mida kasutatakse (teatud) meeste ja mehelikkuse kirjeldamiseks. Millele see mõiste täpsemalt viitab?
Lähemalt uurimatagi on selge, et „lödipüks“ ei ole kompliment. Võib oletada, et nii tähistatakse mehi, kes kalduvad mõiste kasutajate jaoks kuidagi kõrvale teatud mehelikkuseideaalist või „õigetest“ mees olemise…
Eestis on viimastel aastatel tulnud käibele intrigeeriv mõiste „lödipüks“, mida kasutatakse (teatud) meeste ja mehelikkuse kirjeldamiseks. Millele see mõiste täpsemalt viitab?
Lähemalt uurimatagi on selge, et „lödipüks“ ei ole kompliment. Võib oletada, et nii tähistatakse mehi, kes kalduvad mõiste kasutajate jaoks kuidagi kõrvale teatud mehelikkuseideaalist või „õigetest“ mees olemise…
Hea giidiga Aafrikasse
Rein Kuresoo. Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed. Reisijutte Mustalt Mandrilt. Tallinn: Varrak, 2019. 288 lk. 26.95 €.
Ligi veerand sajandit tagasi jõudsin esimest korda Aafrikasse. Läksin sinna nagu tavaline poolharitlasest linnavurle – Londoni firma reisibuklett oli läikiv, fotod ilusad. Lisaks tahtsin aru saada, mis asjad need Hemingway poolt kuulsaks kirjutatud Aafrika haljad…
Ligi veerand sajandit tagasi jõudsin esimest korda Aafrikasse. Läksin sinna nagu tavaline poolharitlasest linnavurle – Londoni firma reisibuklett oli läikiv, fotod ilusad. Lisaks tahtsin aru saada, mis asjad need Hemingway poolt kuulsaks kirjutatud Aafrika haljad…
Kuuldused eksperdi surmast
0. Sissejuhatus
„Nii et kui sa oled asjatundja selle koha pealt, mis on hinge jaoks hea või halb, siis sa võid Protagoraselt või ükskõik kellelt õpetusi osta. Aga kui sa seda ei ole, siis vaata, et sa ei riski hooletult sellega, mis on sinu jaoks kõige kallim [st oma hingega]. On…
„Nii et kui sa oled asjatundja selle koha pealt, mis on hinge jaoks hea või halb, siis sa võid Protagoraselt või ükskõik kellelt õpetusi osta. Aga kui sa seda ei ole, siis vaata, et sa ei riski hooletult sellega, mis on sinu jaoks kõige kallim [st oma hingega]. On…
Tundelood
Palusime kümnel autoril kirjutada ühest autobiograafilisest tundekogemusest tõukuva lühijutu. Tulemused on teie ees.
Anette Parksepp, “Süütunne”
Kadi Viik, “Võrdlemisäng”
P. I. Filimonov, “Abitusetunne”
Jüri Kolk, “Ilmajäetusetunne”
Peeter Sauter, “Enesehirm”
Riste Lehari, “Ärevus”
Kaisa Ling, “Osadus”
Kertu Moppel, “Piima tunne”
Maarja Kangro, “Jõulutunne ehk das endgültige Gefühl”
Margit Lõhmus, “Õnnetunne”
ANETTE PARKSEPP
Süütunne
Ostsin pakettreisi Egiptusesse. See tundus kuidagi piinlik, basic. Olin end alati…
Anette Parksepp, “Süütunne”
Kadi Viik, “Võrdlemisäng”
P. I. Filimonov, “Abitusetunne”
Jüri Kolk, “Ilmajäetusetunne”
Peeter Sauter, “Enesehirm”
Riste Lehari, “Ärevus”
Kaisa Ling, “Osadus”
Kertu Moppel, “Piima tunne”
Maarja Kangro, “Jõulutunne ehk das endgültige Gefühl”
Margit Lõhmus, “Õnnetunne”
ANETTE PARKSEPP
Süütunne
Ostsin pakettreisi Egiptusesse. See tundus kuidagi piinlik, basic. Olin end alati…
Kantsler ja tunded
Viimasel aastal on nii seoses valitsuse vahetusega kui ka mitme vaidlusega mõne suure ettevõtmise või rohket kajastust saanud menetluse ümber (riigireformi algatus, Rail Baltic, tselluloositehase rajamine, metsakaitse, sünnijärgse Eesti kodakondsuse tunnistamata jätmine, tuulepargid, listeeriapuhang, Illar Lemetti vabastamine) räägitud tippametnike väidetavalt üle pea kasvanud rollist ühiskonnaelu kujundamisel.
Püüan oma 20-aastase ametnikukogemuse pealt,…
Püüan oma 20-aastase ametnikukogemuse pealt,…
Tunnetest poliitikas
Manitsusi tunnetest hoiduda ja ratsionaalsemalt käituda võib parasjagu aktuaalsete poliitiliste teemade puhul väga sageli kuulda. Tihti on need sünkroonis tunnete paisutamisega, olgu spontaansest vihahoost, teadliku tähelepanu püüdmise nimel või argumentide nappuse varjamiseks. Filosoofia ja usundiloo õpetajana olen juba paarkümmend aastat arutanud õpilastega tundides tunnete osa ühiskonnas ja nuusutanud pisut poliitikafilosoofia…
Tundes on mõtet
„Olen nii ärevil, ei suuda selgelt mõeldagi,“ ütles lektor auditooriumi astudes endamisi. Lektori selline keelekasutus paotab ust ühele talupojatarkusele ehk vaikimisi eeldusele, millest me sageli lähtume: et tunded ja mõtted on väga erinevad asjad nagu tuli ja vesi, mis töötavad teineteise vastu ja mida korraga olla ei saa. Minu kui…
