Hitleri maailm
Ilmunud Vikerkaares 2015, nr 10-11
Hitleri maailmas oli ainsaks seaduseks džungliseadus. Inimesed peaksid suruma alla vähimagi halastuskalduvuse ning olema nii kiskjalikud, kui oskavad. Niisiis Hitler lõi lahku poliitilise mõtte traditsioonist, mis kujutab inimest loodusest eristuvana oma suutlikkuse poolest kujutleda ja luua uusi kooseluvorme. Sellest eeldusest lähtudes on poliitika üle mõtlejad püüdnud…
Hitleri maailmas oli ainsaks seaduseks džungliseadus. Inimesed peaksid suruma alla vähimagi halastuskalduvuse ning olema nii kiskjalikud, kui oskavad. Niisiis Hitler lõi lahku poliitilise mõtte traditsioonist, mis kujutab inimest loodusest eristuvana oma suutlikkuse poolest kujutleda ja luua uusi kooseluvorme. Sellest eeldusest lähtudes on poliitika üle mõtlejad püüdnud…
25 aastat hiljem
On ikka ilm, on ikka ülemused, kes sellise ilmaga oma truu koerakarja välja ajavad. Aga noh, pole vähemalt enam seda vastikut lund, mis porise surilinana veel nädal tagasi kogu seda pettumustvalmistavat kõledat maad kattis. Ei pea enam lirtsuvas lägas astuma, varbad külmad ja märjad. Hea seegi. Vastukaaluks on nüüd, kuhu…
allkiri
Mäluseadused ja julgeolek
Sõja kameeleonlikku loomust ehk kalduvust pidevalt oma avaldumisvorme muuta täheldas juba strateegilise mõtte klassik Carl von Clausewitz.[1] Ukraina kriis peegeldab mitmes suhtes sõja muutumist meie ajal. Käimasoleva konflikti kirjeldamiseks on võetud appi hübriidsõja ja mittelineaarse sõja mõisted, mis Vene relvajõudude peastaabi ülema Valeri Gerassimovi doktriini järgi viitavad infooperatsioonide, avaliku diplomaatia,…
Gulliver Maarjamaal ehk diskursuse diskreetne võlu
Aga nende kirjutusviis on väga iseäralik: nad ei kirjuta eurooplaste kombel vasakult paremale, ei ka paremalt vasakule nagu araablased, ega ka ülalt alla nagu hiinlased, vaid põiki ühest paberi nurgast teise, nagu daamid Inglismaal.
Kui ühes intervjuus paluti kord Madis Kõivul kommenteerida oma suhtumist Michel Foucault’ loomingusse, siis oli vastus sellele…
Kui ühes intervjuus paluti kord Madis Kõivul kommenteerida oma suhtumist Michel Foucault’ loomingusse, siis oli vastus sellele…
Meie libertaarne ajastu
Nüüd, kakskümmend viis aastat hiljem, on aeg uuesti mõtestada Külma sõda. 1989. aasta sündmustele järgnenud aastakümnel me peamiselt sellest rääkisimegi. Keegi meist polnud oodanud Nõukogude impeeriumi kiiret kokkuvarisemist, konstitutsioonilise demokraatia sama kiiret tagasitulekut Ida-Euroopasse ega pikka aega Moskva toetatud revolutsiooniliikumiste kärbumist. Nende ootamatustega silmitsi seistes hakkasime tegelema tavatult suurejoonelise mõtlemisega.…
E-kodanikud ja e-tarbijad
Unistus digitaalsest nirvaanast
Märt Rask võib endaga rahul olla. Kui toonane justiitsminister 2002. aastal riigikogu ees e-valimiste eelnõu kaitses, polnud tema silmis kaalul ei midagi vähemat kui kuvand Eestist kui progressiivsest riigist. E-valimiste elluviimine näitas Raski sõnul, „kas me oleme kaasaegsed, kas me anname õigusliku aluse selleks, et edendada elektroonika võidukäiku…
Märt Rask võib endaga rahul olla. Kui toonane justiitsminister 2002. aastal riigikogu ees e-valimiste eelnõu kaitses, polnud tema silmis kaalul ei midagi vähemat kui kuvand Eestist kui progressiivsest riigist. E-valimiste elluviimine näitas Raski sõnul, „kas me oleme kaasaegsed, kas me anname õigusliku aluse selleks, et edendada elektroonika võidukäiku…
Sõjalaadsed sündmused ja neist õõnsalt vastu kõmisev rahvusvaheline kord
Seoses Krimmi annekteerimisega ja Ukraina kriisi eskaleerumisega on päevakorda kerkinud kaks suuremat sorti küsimust. Esiteks, kuivõrd on nende “sõjalaadsete” sündmuste näol tegemist rahvusvahelise korra murenemisega ning kindaheitega rahu, moraali ja õig(l)ust jutlustavale hegemoonile? Teiseks, mis jääb alles valitseva hegemooni ühest sõjalisest alustoest ning kollektiivkaitse klauslist ehk NATO aluslepingu viiendast artiklist…
