
Ei ole midagi sisukamat vormist
„Ja jälle skald võõrast laulu loob,
Kui enda oma meie ette toob“
(Ossip Mandelštam,
„Ma pole kuulnud Ossiani lugusid. . . .“)[1]
Kristjan Haljak on sündinud 1990. aastal. Sellest on võimalik teada saada mitte üksnes näiteks Vikipeediast, vaid ka arvustatavast raamatust endast, kui avada see 25.…

Sissekanded
Kiwa „Kummiliimiallikate“ tagakaanelakal on soe ja sügav saatetekst Jaak Tombergilt. See räägib nukrusest ja paratamatusest, huumorist ja hoost, postindustriaalsetest tühermaastikest ja hilissotsialistlikust imedemaast, romaani siirdeaja põrandaalusest sisust ja nüüdisaegsest retoorilisest vormist. Lõpeb see sõnadega: „Miski ütleb veel, et kõikidest oma teostest just…

Minu Postimees. Armetu kättemaks
Peeter Helme seitsmes romaan ilukirjandusliku teosena arvustust ei vääri, sest pole ei ilu, kirjandust ega teost kunstilises mõttes. Küll aga on kirjandusvälistel põhjustel avalikku tähelepanu pälvinud nii autori isik kui ka teose aines. Neist kumbki ei peaks kunstiteose…

Tiigrid rabas

Sotsiaaldemokraat ja monarhia jt jutte
„Kas sa prints Philipi matusetseremooniat vaatasid?“ küsib siis Vitali mu käest.
Astusin nimelt paar kuud tagasi, pärast suurt Vitali-poolset värbamistööd, sotsiaaldemokraatide venekeelsesse ühendusse. Mõtlesin, et no OK, aitan neid kas või sümboolselt! Pealegi, mind moositi oma pool aastat, ja mul on inimlikult kahju neist. Eesti väärib paremat kui need…



