Sugu, rahvus ja urbanism indoneesia waria’de kehadel
Ilmus Vikerkaares 4–5, 2019
Kuulsate Vürtsisaarte pealinnas Ambonis 1970. aastal sündinud Dewi kasvas üles oma vanavanematega. Tema isa jättis perekonna maha, öeldes, et Dewi pole tema poeg. Lapsepõlve saatnud häbitundest ajendatuna läks Dewi keskkooli onu juurde 2400 kilomeetri kaugusele Jakartasse, Indoneesia pealinna, sealt edasi Bandungi turismi õppima.
Bandungis avastas ta ööelu ja…
Kuulsate Vürtsisaarte pealinnas Ambonis 1970. aastal sündinud Dewi kasvas üles oma vanavanematega. Tema isa jättis perekonna maha, öeldes, et Dewi pole tema poeg. Lapsepõlve saatnud häbitundest ajendatuna läks Dewi keskkooli onu juurde 2400 kilomeetri kaugusele Jakartasse, Indoneesia pealinna, sealt edasi Bandungi turismi õppima.
Bandungis avastas ta ööelu ja…
Ida-Virumaa – keskkond ja elanike tervis
Kui öeldakse „Ida-Virumaa“, siis kerkivad enamasti silme ette tööstusettevõtete suitsevad korstnad, rikutud maastik, reostunud vesi ja suur hulk võõrtöölisi, kes aastakümnete eest sinna tulnud. Vähematele meenub ka pankrannik, suursugused mõisad ja lõputud rabad. Ent milline on sealne keskkond tegelikult: kas tõepoolest niivõrd saastunud, kui paljudele tundub? Ja milline on sealsete…
Kadunud poeetika otsinguil. Ühe jalgpallireportaaži arvustus
Üks mu armastusväärne kaasteeline tavatseb ikka ja jälle meelde tuletada tsitaati eesti spordireportaaži kullavaramust: „Aga meie muidugi piilume silmanurgast vilksamisi sinna kaugele tahapoole, kus kusagil väga paksus udus võitleb Raido Ränkel seda võitlust, mida talle on võimaldatud võidelda.“
Kui me vahel küsime, mispärast seda va tippsporti ülepea vaja on, miks see…
Kui me vahel küsime, mispärast seda va tippsporti ülepea vaja on, miks see…
Kuidas kureerida keha
„Valu, mis valu? Hetkel, kui mu keha maapinna kohal ripub, läheb mu vaim puhkusele. Minu jaoks ei tähenda see valu, vaid enese kaotamist iseenda sisse, et enesega üheks saada.“[1] Niimoodi kirjeldab oma kogemust suspension’iga (protseduur, mille käigus pannakse naha alla konksud ning vinnatakse keha õhku) Louis Fleischauer. Fleischauer on 1970.…
Hagiograafiline romaan Arvo Pärdist
Joonas Sildre graafilise romaani „Kahe heli vahel“ keskne kujund on must täpp. Kõige kontsentreeritum, kõige eneseküllasem kujund, mida võime ette kujutada. Punkt on „ise omaenese maailm, iseenese kõiksus; tal ei ole käsitlust kellestki peale iseenda“.[1] Kõige esmasem seos on raamatu lehekülgedel lendlevatel täppidel muidugi noodikirjaga. Enamasti märgivadki need erinevate helide…
Eeslist ja misjonäri kimbatusest
Ülesanne kirjutada lähiajalukku jäänud Eesti dopingujuhtumitest tekitas kimbatust. Kirjutamine on vaev ja sellega peaks saavutama midagi kasulikku. Aga kelle jaoks? Toonased lood sisaldasid palju meelelahutuslikku, sealhulgas ajasid masse vihale. Masside ärritamine on banaalne. Ja lihtne. Meenus kusagilt kuuldud mõte, et sa ei õpi midagi uut, kui lööd eeslit veel ühe…
Puude taga on inimene
Alustan lahtiütlusega. Esindan füsioteraapia eriala, mis on aastakümneid tegelenud inimeste kehadest „vigade“ otsimise, leidmise ja parandamisega. Ühtlasi puudub mul puudega elamise kogemus, mis teeb mind automaatselt selle teema osas autsaideriks ning välistab kõnelemise puuetega inimeste eest. Küll aga saan kõneleda teistmoodi võimestatud kehasid patologiseeriva elukutse esindaja püüdlustest oma eksistentsi õigustada.
Küllap…
Küllap…
Nõukogude ajal seksi polnud, ent tänapäeval lapsed kapsalehe alt ei tule
„Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma“ (1991) ja „Avameelselt abielust“ (1974) – need kaks raamatut, üks noortele, teine täiskasvanutele, tundusid kaua olevat peamised vahendid seksuaalmaailmast laiema pildi andmisel.[1] Tänane pilt on avardunud mitmes suunas suurte hüpetega. Täiskasvanud võivad õppida intiimset massaaži nii kursustel, kus harjutatakse dildodel ja kunsttorsodel, kui ka kursustel,…
Läti lipp
Ventspilsi spordiklubis kanti siniseid haiglasusse. Garderoobitädi andis need inimestele tasuta; mõni pakkis sussid omale kaasa, et iga kord mitte uusi küsida, ja nii tegin minagi, viskasin sinised nässakad seljakotti, näokreemiga samasse lahtrisse. Tolmulestasitt, mikroosakesed, bakterid, kõik vaikselt koos.
Atlētikas zāle’s oli agressiivne hip-hop põhja keeratud, aga sinna ei mahtunud kuigi palju…
Atlētikas zāle’s oli agressiivne hip-hop põhja keeratud, aga sinna ei mahtunud kuigi palju…
Need, kelle süda on alati valmis uueks valuks
Jalgpallist räägitakse palju. Isegi põhjendamatult palju. Pean silmas jutte, mis keerlevad konkreetsete mängude ning neis osalevate mängijate, treenerite ja kohtunike ümber: eelvaated, ennustused, meditsiinilised raportid, kommentaarid, analüüsid, kokkuvõtted. . . . Jalgpall on mänguna suuteline iga päev tootma tööstuslikes kogustes jututeemasid nii päevauudiste kui ka seltskondlike vestluste tarbeks. Samas on vist kõigile selge,…
Theweleit, Sontag, Laibach – ühe idee kolm väljendusvormi
Klaus Theweleit on saksa kirjandusteadlane, kes vapustas eelmise sajandi 70ndate keskel Freiburgi ülikoolis kirjutatud dissertatsiooniga kogu Lääne-Saksa humanitaarteadust. Aastatel 1977–1978 ühes väikekirjastuses ilmunud 1147-leheküljeline oopus „Männerphantasien“ muutus vasakintellektuaalide hulgas kultusteoseks.[1] Kuid samavõrd pandi seda tähele ka vaimumaailma parempoolsemates segmentides. Saksa ajaloolased teost kuigi kõrgelt ei hinda, aga teistes mõtteteadustes on…
Kehasõnastik
KehapoliitikaKehapoliitika all mõeldakse tavasid ja poliitikat, millega ühiskonnas inimkehasse puutuvat reguleeritakse. Kui palju ja mis viisidel saavad inimesed ise oma keha kontrollida ning kuidas seda mõjutavad ühiskondlikud rollid, normid ja reeglid
. Kõikidel ühiskonnaliikmetel ei pruugi olla võrdseid õigusi oma keha üle, ja see sõltub kehtivatest võimumehhanismidest, mis teatud gruppide kehalisse…
. Kõikidel ühiskonnaliikmetel ei pruugi olla võrdseid õigusi oma keha üle, ja see sõltub kehtivatest võimumehhanismidest, mis teatud gruppide kehalisse…
Somaatiline teater: esitustaagata ihud saalis ja laval
Inimeste kehalisuse kogemine on nii läbi uuritud ja ideologiseeritud, et midagi lisada justkui pole jäänud. Samas olen ise tajunud, et on raske oma kehalisusekogemust mõtestada, seda ühiseluliselt problematiseerimata. Tseremoniaalsus, millega kehalisust ühiskondlikult instrumentaliseerima kiputakse. . . . fenomenoloogid, feministid, freudistid, fukoistid. . . . inimkeha on ühiselule avatud ruum või siis võimukaaluviht.
Hilisemas Lääne teatri mõtteloos on…
Hilisemas Lääne teatri mõtteloos on…
Toimetajalt: Keha ühiskonnas, kunstis ja looduses
Luuletaja on kirjutanud: “On antud mulle keha – milleks see, / nii üks ja ainus, minuomane?” Vikerkaar soovitab lugeda seda kupletti irooniliselt: pole ta ei seda, teist ega kolmandat. Kevadine topeltnumber uurib, mis saab siis, kui “kehaosad sulavad välja nagu varakevadine maa”, nagu kirjutas Meelis Oidsalu ERRis. Vikerkaares mõtiskleb Oidsalu…
Go, Sveta, go
Ei, Sveta Grigorjeva ei ole järgmine (:)kivisildnik. Kivisildnik on ju lihtsalt keskmisest natuke andekam grafomaan, kes saab iga oma reakese välja anda selle pärast, et tal on väheke ka ärisoont ja oma kirjastus, tema peamine tegevus on teiste sõimamine ja avaliku ruumi reostamine, aga ta sõimab kehvalt, kiretult ja rutiinselt…
