Naistepäev
Ilmunud Vikerkaares nr 6, 2016
Roosi ei sallinud kõikvõimalikke aktusi ja esinemisi. Imelikul kombel oli asi veel eriti jube, kui ta ise püüne peale ronima ei pidanud. Vaadata oli kole. Ta mäletas juba varasest lapsepõlvest – ta pidi olema algklassides – üht kevadet, mil ta oli kõigepealt direktori kõnest surmani tüdinud…
Roosi ei sallinud kõikvõimalikke aktusi ja esinemisi. Imelikul kombel oli asi veel eriti jube, kui ta ise püüne peale ronima ei pidanud. Vaadata oli kole. Ta mäletas juba varasest lapsepõlvest – ta pidi olema algklassides – üht kevadet, mil ta oli kõigepealt direktori kõnest surmani tüdinud…
Me peame rääkima liberalismist
Riigi kohta, kus taasiseseisvumisest saati on rõhutatud üksikisiku vabadusi, on meie argiarusaamad liberalismist häirivalt vildakad. Vabaduste masinavärgi käitlemiseks on vaja peent näputööd ja teravat silma. See on kellassepa, mitte kiviraiduri töö. Ometi läheneme me sellele aparatuurile sageli pintsettide asemel suruõhuhaamriga, mille tulemusel tekib tavaliselt nii palju müra, et keegi teine…
Lugupeetud seltsimehed! Tšernobõli märk antropotseenil
Tänavu, vahetult Tšernobõli katastroofi 30. aastapäeva eel, külastasid mõned Associated Pressi ajakirjanikud üht Valgevene lüpsifarmi tolle 30-kilomeetrise keelutsooni lähedal, mis loodi pärast 1986. aasta aprilli plahvatust Tšernobõli tuumaelektrijaama 4. reaktoris. Nad võtsid piimaproove ja laboritulemused näitasid 10 korda suuremat radioaktiivse strontsiumi sisaldust, kui Valgevene seadused lubavad. Farmi direktor Nikolai Tšubenok…
Populaaride poliittehnoloog
Kui Vana-Rooma riigitegelasel Tiberius Sempronius Gracchusel, silmapaistval ja auahnel mehel ning kõneosaval oraatoril, õnnestus lõpuks välja kuulutada maareform (133. aastal e.m.a), millega ta lootis võidelda Rooma aina laieneva pauperiseerumise vastu, siis neli sajandit hiljem kirjutas Appianos Aleksandriast selle kohta, et „Gracchus sai seaduse tulemusel ütlemata populaarseks ning rahvahulk saatis ta…
Toimetajalt – jää sulab aeglaselt
Eelmise aasta detsembris tõi islandi kunstnik Olafur Eliasson Pariisi, Panthéoni esisele väljakule kaksteist kümnetonnist, Gröönimaalt pärit jäärahnu, mis meenutasid möödujatele käimasolevaid kliimakõnelusi. Iga päev liustikujääst mööda kõndivad pintsaklipslased ilmselt ei märganudki rahnudelt munakividele langevaid veetilkasid, ent päeval, mil kliimakõnelused lõppesid, oli ka liustikujääst järel vaid mälestus.
Inimestel on raske langetada otsuseid,…
Inimestel on raske langetada otsuseid,…
