LUULE
Peeter Jakobson
Sõprusele
fs
Taanilinna kunn
Jürgen Rooste
Rahvaloendaja
Kalle Käsper
Maine ja taevalik armastus
PROOSA
Peeter Sauter
Leia see endast üles
Andrus Kasemaa
Leskede kadunud maailm
ARTIKLID
Tõnu Õnnepalu
Tabamatu substants
Jaan Kaplinski
Ütles Masing
Marcus Tullius Cicero
Laelius sõprusest
Ladina keelest tõlkinud Kristjan Pruul
Kristjan Pruul
Cicero “De Amicitia” poliitilisest kontekstist ja rollist
Ralph Waldo Emerson
Sõprus
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Triinu Pakk
Ralph Waldo Emerson – ameeriklaseks kasvamine
Maurice Blanchot
Sõprus
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Giorgio Agamben
Sõber
Itaalia keelest tõlkinud Maarja Kangro
Daniele Monticelli
Poliitika ja (kui) sõprus. Agambeni mis-tahes-singulaarsused ja nende tulev kogukond
Johanna Ross
Sõbranna – sõbralaadne toode. Kultuurilisi representatsioone meilt ja mujalt
Tõnis Kahu
Pop-kiindumus – üldine ja eriline
KUNSTILUGU
Eero Epner
Õudne ja õdus kohutav kodu
VAATENURK
Eik Hermann
Huvitav sõpruse maitse
Toomas Raudam, “Essee sõprusest”
Epp Ollino
Ma arvan, et just nii see oli
Peeter Helme, “Varastatud aja lõpus”
Alvar Loog
Ära jää jumalaga, puberteet!
Triin Tasuja, “Armastust on ja armastust pole”

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar