LUULE
Ene Mihkelson
Ellujäämise tingimus
Aapo Ilves
Käsulauad, Manifesto
Andrus Kasemaa
Vaikne õhtu, Jaht, Millest on tehtud väikesed lesed, Tänased ajaloominutid, Ilma püksata laul, Rebased, Hommikuks on Egiptus schweinenfrei, Oli kord puu, kõikidest puudest kõige ilusam
Marcin Świetlicki
Kuri lind, Armastamine, McDonald s, Neljateistkümnendal veebruaril, Tõde puudest, Läheb abielupaar ja räägib
Poola keelest tõlkinud Hendrik Lindepuu
Mart Kangur
*jah mul on ikka…, *vaata kuidas sõna…, tsükkel “Tühjad sõnad”, tsükkel “Kõrgusekartus”, tsükkel “eesti”
Monika Bondarenko
*Taevast kukkusid…, *Kohvimasina regilummuses…, *Hõbedane hundinahk…, *Ühe mehe ma neelasin…, *Minu kodulinna…
Jim Ollinovski
Ta mind pettis Homerosega, tamm,tammepuu, *appi, kes see lurjus…, Neli tankisti ja koer, *matkaja võeti kinni…, *koerte luud…, *silmapiir on sinine…, *nurkades kappides kappidel…
JUTUD
Madis Kõiv
Emmi matused
Maarja Kangro
Ahvid ja solidaarsus
Rein Raud
Väga lühikesed lood
Grete Márquez
Eesti naise õnn
Jan Kaus
Nagu ingel, Elu tagakaanel
ARTIKLID
Jaanus Adamson
Mäluravi
Toomas Lott
Vahatahvel ja eksitus “Theaitetoses”
Eik Hermann
Valmisolek või valmis olek: skeptikute maailmatu maailm
Hent Kalmo
Kohustus mäletada, kohustus unustada
Adam Phillips
Unustamise muuseum
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Lauri Mälksoo
Põhiseaduspatriotism – kas ka Eesti jaoks?
Hasso Krull
Miks eemale hoida?
Bušmanipoliitika kaitsekõne
KUNSTILUGU
Harry Liivrand
Neli vaadet Andres Toltsile
DIXI
Anti Saar
Jubamõeldu
VAATENURK
Eve Annuk
Elulood kui sotsiaalne teater
Merle Karusoo, “Kui ruumid on täis”
Igor Kotjuh
21. sajandi luule
Jürgen Rooste, “21. sajandi armastusluule”
Salmo Salar
Mitte et mulle matemaatika ei meeldiks
Triin Soomets, “Varjatud ained”
Jaak Tomberg
Ükski inimene ei ole saar. Aga meri on lai
Arne Merilai, “Türann Oidipus”
Priit Kruus
Baturini tee
Nikolai Baturin, “Delfiinide tee”
Vahur Afanasjev
Intiiminvaliidi seiklused
Peeter Helme, “September”
Leo Luks
Mina – see on punk
Tony Blackplait, Cat Bloomfield, “Eesti punk 1976–1990”
Alvar Loog
Maailma lõpus on vabrik, kus kunagi kohtume kõik
Aleksei Gastev, “Töölislöögi poeesia”

 

Samal teemal

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026

Masinate kultuurist

Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984)
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
1-2/2026

Vabrikulapsed masinate varjus

Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja kustutavad oma kättemaksuhimu. Eesti varases tööliskirjanduses on vaenulikel masinatel oma hääl, isegi hambad ja küüned. Seevastu vabrikulapsed liiguvad neis kujutlustes kummituslikult: tasakesi vabrikuväravas, trepil või treipingi taga nukrutsedes. Või realiseeruvad nad hoopis mälestustes.…
1-2/2026
Vikerkaar