LUULE
Kalev Kesküla
Ajalool on mäluauk
Kalju Kruusa
bussis, taara, *OLEN KREEKA TÖÖTAVA RAHVAGA…, tuhat ja üks korda, telefoniga, käkitegu, on ühed tropid, liivaterana
Aare Pilv
*mida öelda…, *väike sõjakas…, *mis kangelaslikkus…, *küps keha…, *ja mis see on…, *oraaklil on…, *jõulujärgne alevikukeskus…, *käin mööda tänavat…
PROOSA
Linda-Mari Väli
Rääkimata lugu
Anti Saar
Ahi
Aapo Ilves
Obstsöönne lugu
ARTIKLID
Meelis Friedenthal
Utoopiate onomatoloogiad
Roosmarii Kurvits
Suured surmad, väiksed surmad
Tanatograafia eesti ajalehtedes algusest tänapäevani
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
24. loeng: Stalinismist perestroikani III: 1960. aastate kirjandusteooriast
AKEN
Wolfgang Streeck
Demokraatliku kapitalismi kriisid
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Sisyphose pruut ja teised libaolendid
VAATENURK
Mariliin Vassenin
Kriis pidi olema majanduses
Jürgen Rooste, “Kuidas tappa laulurästikut”
David Vseviov
Ütlematajätmiste hoiatuslugu
Andrei Hvostov, “Sillamäe passioon”
Salmo Salar
Unesnõiduja tuleproov
Margus Tamm, “Unesnõiduja”
Triinu Pakk
Mees, hobune, lask… ajas ja ajatult
Claude Simon, “Flandria tee”
Kadri Kõusaar
Kundera küpsemine
Milan Kundera, “Veidrad armastuslood”
Vaapo Vaher
Kuidas lugeda Gumiljovi
Nikolai Gumiljov, “Aafrika jaht”
VIKERKAARE SISU 2011

Vikerkaare sisu 2011

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar