LUULE
Louis MacNeice
Järelpõlvedele
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Mart Kangur
Luuletaja eetika
Kaur Riismaa
*hea on siin…, *Istun võsa vahel…, *Ühel fotol on…, *Ööbikud laulavad…
Triin Tasuja
Miks sellised asjad juhtuvad, Punastest varbaküüntest
JUTUD
Kai Kask
Kaks metsvinti
Leonhard Koort
Niisama
ARTIKLID
Roman Jakobson
Realismist kunstis
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Alvar Loog
Postmodernism kui kultuuri menopaus
Alan Kirby
Postmodernismi surm ja mis saab edasi
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
INTERVJUU
Vaino Vahing
Inemise sisu
Küsis Urmas Vadi
KUNSTILUGU
Elnara Taidre
Mutsu taasavastamine
VAATENURK
Johanna Ross
Mäletamispaine on nõudnud veel ühe ohvri
Jan Kaus, “Hetk”
Jaak Tomberg
Patust vaba langemine
Enn Kasak, “Vaba pattulangemise seadus”
Daniel Vaarik
Hennoste, meedia müüdimurdja
Tiit Hennoste, “Pommikoer ja kommikoer”
Hent Kalmo
Õigus elab oma elu
Jaan Sootak, “Kuri karjas”
VIKERGALLUP

Vikergallup
Eesti kirjandus 2009

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar