LUULE
Kalju Kruusa
*NII PALJU LUND…, luuletajaks, naine kassiga, vere saunas, tühhja, vahel, pesupesu, ulmsi on ilmsi
Bei Dao
selge taevas, too kõige esmane, kaasteeline, üleminekuaeg, sool, õlilamp, reisipäevik, lugedes ajalugu
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Han Dong
mägilased, Suurest Metshanepagoodist, sa oled merd näinud, õrnem osa, heleda kuu käes, su käsi, hämarusele või kurbusele, tualeti vahejuhtum, armuelu, viimastel aastatel, vihm, lõpuks, Cao Xule
Hiina keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Kunwar Narain
Delhi I: Delhi suunas, II: Tänane ajastik, Igal hommikul kell kümme, Kesköö, Kafka Praha, Ülejäänud luuletus, Neemipuu õied, unustamatu valu
Hindi keelest tõlkinud Mathura
Kirsti Oidekivi
*kõik on valgus…, sügis ja päike, ämblik ja ma ja, üks koht eestimaal, D ja E ja F ja, *mu isa, kes sa oled, haned, kuulasin tuule tulemist
PROOSA
Sven Vabar
Tulemaalased, Kuidas saada reaalseks, Hallid vesised limukad
Maarja Kangro
Žürii
ARTIKLID
Rein Müllerson
Draakon tiigri aastal
Inglise keelest tõlkinud Aet Varik
Hannes Hanso
Hiina raske tee suurvõimuks
Raul Allikivi
Draakoni tagasitulek
Elli Feldberg
Uuskonfutsianism Hiinas – alternatiiv kommunismile ja kapitalismile?
Katja Koort
Rokkmuusika ja poliitiline vastasseis Hiinas enne ja pärast Tiananmeni
Karin Dean
Uus ja vana Vietnam
Martti Kalda
Indiat ei ole olemas
Krista Lillemets
Brasiiliat demüstifitseerides
Anatole Kaletsky
Hiinaga rinnapistmiseks läheb meil tarvis uutmoodi kapitalismi
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Victor Terras
Poeetiline vorm ja keelestruktuur eesti luules
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
19. loeng: pagulasaastad V: poeetika ja modernism
KUNSTILUGU
Reet Varblane
Urmas Pedanik vaatab maailma
VAATENURK
Mart Velsker
Üksainus paradiis
Tõnu Õnnepalu, “Paradiis”
Maarja Kangro
Heeringa ja mutionu vend
Andrus Kivirähk, “Jumala lood”
Salmo Salar
Konksu konks
P.I. Filimonov, “Mitteeukleidilise geomeetria tsoon”
Margus Ott

Jan …Mets, “Teiste sõnadega”

 

Samal teemal

Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus

Kord sügisel istusin ühe suure linna väikeses hiinakas ja kirjutasin. Neis kohtades on hea seda teha, kui minna sinna juba uste avamiseks, olgu see näiteks kell 18. Kohalike õhtusöögiajani on siis veel vähemalt poolteist tundi, nii et aknaaluse lauakese kinnihoidmist ei saa sulle keegi pahaks panna. Kuidas kirjutamine edenes, ma…
1-2/2026

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025
Vikerkaar