LUULE
Vladimir Majakovski
Mõni sõna minust endast
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Jürgen Rooste
Wiedemanni luik. Armastuse lõpp vol 2. Jõulusõit. *et elulaad on tõsine…
Kaarel Künnap
Kahekümne viieselt. Lapsepõlvedisko. Küüditaja süda
Maarja Pärtna
*lõpetasin kõne… *kas tõesti arvad… *Užupise majade vahel… *peale kümneaastast lahusolekut
Kristiina Tähtse
Eesti. ma sind tahan
Miina Leemets
Vale maletaja mälestus. Ood mulle. Valvur
Contra
Vägivaldne haikupärg. Kirjanike maja (omletipärg)
JUTUD
Maarja Kangro
Homaarid kahele
Urmas Vadi
Isa surm
ARTIKLID
Maire Jaanus
Õnn ja hullus
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga
Zinovi Zinik
Postkaart Moskvast
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Mihhail Epstein
Début de siècle ehk post-ilt proto-le. Uue sajandi manifest
Mihhail Epstein
Début de siècle ehk post-ilt proto-le. Uue sajandi manifest (järg)
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
POSTSPOTSTOPPOTS
Tiit Hennoste
Dialoog, viga ja vaba tahe
Maarja Kangro
Kelle laipa ja millist retoorikat otsitakse?
Madis Kolk
Eesti teater 21. sajandil
Janek Kraavi
Postmodernism – samm tagasi
Priit Kruus
Tasandiku vaevad
Andres Kurg
Postmodernismist vaatemänguni ja sealt edasi
Oliver Laas
Protseduurne retoorika ja kinkivad brikolöörid
Valle-Sten Maiste
Postmodernismist ja nullindatest
Aare Pilv
Kirjake provintsist
Jaak Tomberg
“Praeguse” peadpööritav taastulek. Postmodernismi mõiste nüüdisaegsest funktsiooni(tuse)st
Piret Viires
Pärast postmodernismi
Märt Väljataga
Mõtleme veel
KUNSTILUGU
Jan Kaus
Andres Tali puudumise poeetika
VAATENURK
Epp Ollino
Ennäe, ennäe, ennäe
Maarja Kangro, “Kunstiteadlase jõulupuu”
Mariliin Vassenin
Üks kollane liblikas
Lauri Kitsnik, “Marmelaad”
Jan Kaus
Metafiktsionaalne nali
Mario Vargas Llosa, “Tädi Julia ja kirjamees”
Aapo Ilves
Matk üle luuleahelike
Aado Lintrop, “Annapurna”
Contra
Kas Wimbergi wärsid olid warem wangis?
Wimberg, “Wabastatud wärsid”
Piret Tali
Kui mees arvab, et naine arvab, et õnn on…?
Grete Marques, “Eesti naise õnn”
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Eklektiline vaade armastusele
Andra Teede (koost.), “Lemberaamat”
Toivo Maimets
“Puust ja punaseks”
Richard Dawkins, “Luul jumalast”

 

Samal teemal

Mehaaniliste automaatide hunnitu otstarbetus

Kord sügisel istusin ühe suure linna väikeses hiinakas ja kirjutasin. Neis kohtades on hea seda teha, kui minna sinna juba uste avamiseks, olgu see näiteks kell 18. Kohalike õhtusöögiajani on siis veel vähemalt poolteist tundi, nii et aknaaluse lauakese kinnihoidmist ei saa sulle keegi pahaks panna. Kuidas kirjutamine edenes, ma…
1-2/2026

Kas Ida loodus on olemas?

1
Looduse mõistet on raske defineerida. Tänapäevases pruugis on see sõna kasutusel peamiselt kolmes tähenduses, mis omavahel alati hästi kokku ei lähe. Esimene neist lähtub loodusteadustest: loodus on laiemas mõttes kogu materiaalne maailm (kaasa arvatud kivid, atmosfäär, kauged galaktikad), kitsamas mõttes aga elusloodus meie planeedil (taimed, loomad, seened, ainuraksed). Too viimane…
12/2025

Bergmanni poeetiline minimalism

Möödunud aasta detsembris esitles Janno Bergmann Pärnu Kunstnike Majas enda uut isiknäitust „Kurja lilled“.  Näitus on eksperimentaalne jätk autori fotoseeriale „Les Fleurs du Mal“ ning jälgib ühe kaduvusele määratud orgaanika post mortem teekonda põrmust uude ellu. Ekspositsioon on üles ehitatud lähtuvalt kahest mõttelisest ruumist, mis omavahel suhtlevad. Esimeses ruumis asub…
12/2025

Kriitiline kuumus, radikaalne külm

Energiavaesus on kliimatundlikkuse kriitiline, kuid tihti kahe silma vahele jääv dimensioon, millel on märkimisväärsed tagajärjed terviseprobleemide näol. Et sellega tõhusalt tegelda, on vaja vaadata kliimast ja tehnilistest näitajatest kaugemale ja näha selle taga varjuvat sügavalt juurdunud sotsiaalset ebavõrdsust.
Kaugel sellest, et olla mingi ootamatu või isoleeritud nähtus, esindab energiavaesus kliimatundlikkuse reaalset…
12/2025
Vikerkaar