LUULE
Rainer Maria Rilke
Arhailine Apolloni torso
Saksa keelest tõlkinud M. V.
(:) Kivisildnik
101 ööbikut, luuletus lilledest, luuletus kirsiõiest nr 007, soldatid tulid küüditama, orduvennad grimmid, puuraiduri raske elu, seal kus seitse imet õitsevad
Wolf Biermann
Barlachi laul, Ja juba kaldale jõudnud, Kodumaa
Saksa keelest tõlkinud M. V.
Jürgen Rooste
Viimane laul jääkarudest
Kirsti Oidekivi
Päike, Sadanud vihma püha, Päike kaks, Vanadus on tarkus (vanasõna), *teen tähelepanelikku pannkooki…, Täna, *kui. ta valis…, *kõik NII TASAPISI…
Tõnis Vilu
*korralikes korterelamutes…, *läbi pitskardina…, sõnad on kauged täna, elu võimalikkusest eesti eff ess vees, *siin võiks olla…, *kõik möödunu…
PROOSA
Maarja Kangro
Chick lit ja tõlkekristused
Anti Saar
Vana Haraldi mälutöö
Zinovi Zinik
Märkmeid nüüdisajast
Vene keelest tõlkinud Marika Mikli
ARTIKLID
Jüri Lipping
Oidipuse juhtum: Pariisi protokollid
Jacques Rancière
Poliitilise kunsti paradoksid
Prantsuse keelest tõlkinud Anti Saar
Maarja Kangro
Jacques Rancière´i poliitiline esteetika
Mele Pesti
Caliban või kannibal?
Rumalast orjast meie aja kangelaseks
AKEN
John Lanchester
Marx 193-aastasena
Inglise keelest tõlkinud Toomas Rosin
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
26. loeng: Stalinismist perestroikani V. Värsiõpetuse õppetunnid 2
KUNSTILUGU
Hanno Soans
Demokraatia tagasikaaperdamine esteetilistel põhjustel
VAATENURK
Mart Velsker
“Kogutud luuletused” ja Kalev Kesküla aeg
Kalev Kesküla, “Kogutud luuletused”
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Lihtsus lumeväljadel
Carolina Pihelgas, “Õnnekangestus”
Ott Kilusk
Mälestusi “Mardikate määrajast”
Asko Künnap, “Mardikate määraja”
Tõnu Kaalep
Gesamtkunstwerk!
Asko Künnap (koostaja), “Kogu tõde. Kaardipakk kolm”

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar