LUULE
Joel Sang
(reekviem)
Maarja Kangro
Pronkssõdur; Ujujad; Prosopagnootiline vabadus; Solsbury Hill; Koidik; Üks; Primadonna; Tehnika; Nihilismi sünnivaev
Jürgen Rooste
Mina, seks ja surm
Johann-Christian Põder
Hullud päevad; pilt tessaraktis; La condition postmoderne; Igavikuhommik
Kristo Kruusman
*lõvid pandi tsirkuses…; SS Sturmbannmannführer…; *Laup Risate pulbitseb…; *öösel pidin ühe naisega…; Dogville
PROOSA
Armin Kõomägi
Katastroof
Mart Kangur
Kahvel; Kiri Muhvile
Lauri Sommer
Kylaskäik
KUNSTILUGU
Ly Lestberg
Meie, laulurahvas
Tanja Muravskaja näituse “Nemad, kes laulsid koos” ainetel
ARTIKLID
Maurice Olender
Algupärakirg. Keele ja rahvuse vahel
Boriss Eichenbaum
Kuidas on tehtud Gogoli “Sinel”
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
12. loeng: 20. sajandi esimese poole kirjanduslood
AKEN
Gáspár Miklós Tamás
Kontrrevolutsioon kontrrevolutsiooni vastu
Tänapäeva Ida-Euroopa
VAATENURK
Linda Kaljundi
V nagu Vahing
Vaino Vahing, “Päevaraamat II”
Johanna Ross
Allergia puuviljalõhna vastu
Elo Viiding, “Püha Maama”
Peeter Sauter
Jalaga uks lahti
Olle Lauli, “Niguliste õpilased”
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
Eesti poeetikast
Jaan Ainelo, Henrik Visnapuu, “Poeetika põhijooni”
Leo Luks
Igavese edasilükkamise müsteerium
Toomas Vint, “Mäluauguga naine”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar