LUULE
Joel Sang
(reekviem)
Maarja Kangro
Pronkssõdur; Ujujad; Prosopagnootiline vabadus; Solsbury Hill; Koidik; Üks; Primadonna; Tehnika; Nihilismi sünnivaev
Jürgen Rooste
Mina, seks ja surm
Johann-Christian Põder
Hullud päevad; pilt tessaraktis; La condition postmoderne; Igavikuhommik
Kristo Kruusman
*lõvid pandi tsirkuses…; SS Sturmbannmannführer…; *Laup Risate pulbitseb…; *öösel pidin ühe naisega…; Dogville
PROOSA
Armin Kõomägi
Katastroof
Mart Kangur
Kahvel; Kiri Muhvile
Lauri Sommer
Kylaskäik
KUNSTILUGU
Ly Lestberg
Meie, laulurahvas
Tanja Muravskaja näituse “Nemad, kes laulsid koos” ainetel
ARTIKLID
Maurice Olender
Algupärakirg. Keele ja rahvuse vahel
Boriss Eichenbaum
Kuidas on tehtud Gogoli “Sinel”
HüPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
12. loeng: 20. sajandi esimese poole kirjanduslood
AKEN
Gáspár Miklós Tamás
Kontrrevolutsioon kontrrevolutsiooni vastu
Tänapäeva Ida-Euroopa
VAATENURK
Linda Kaljundi
V nagu Vahing
Vaino Vahing, “Päevaraamat II”
Johanna Ross
Allergia puuviljalõhna vastu
Elo Viiding, “Püha Maama”
Peeter Sauter
Jalaga uks lahti
Olle Lauli, “Niguliste õpilased”
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
Eesti poeetikast
Jaan Ainelo, Henrik Visnapuu, “Poeetika põhijooni”
Leo Luks
Igavese edasilükkamise müsteerium
Toomas Vint, “Mäluauguga naine”

 

Samal teemal

Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934

Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused teda isiklikult puudutasid, ei olegi see üllatav. Ehkki Päts juhtis sel ajal valitsust, pidi ta ohu eest varjuma ja magama…
Vikerkaar 6 2025

„Äbi tüdrukud“

Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist. Hupeli järgi kurvastanud vaid mõni üksik lapsevanem, kui nende vallaline tütar rasestub. Laps tõstnud vallalise naise staatust, mida tähistas nii…
Vikerkaar 6 2025

Tehisintellekt ja Eesti teadmustaristu tulevik

Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata. Ebakriitilisele suhtumisele TI kasutamisse osutavad näiteks üldhariduskoolide programm TI-Hüpe 2025 ja mitme ülikooli regulatsioonid TI kasutamise kohta õppeprotsessis. TI levikut…
Vikerkaar 6 2025
Vikerkaar