LUULE
Hermann Hesse
Flöödilugu
Saksa keelest tõlkinud Ain Kaalep
Priit Parmakson
Homogramme
Joanna Ellmann
*Kust küll tulevad…, *rahesajus tuiskab kuule…, *näed, kevad on käes…, *vanad naised meisterdavad…
Kristina Viin
*MINA EI PEA…, *KALLIS KUI SA VÄHEGI SAAD…, *VAATA MA ARMASTAN NEID…, *JA TA SÕIDAB…
JUTUD
Toomas Raudam
Mustkunstniku naeratus
Mart Kivastik
Gunn, Gunn, vana munn!
ARTIKLID
Cornelia Klinger
Trikoloor – õigluse kolm värvi
Saksa keelest tõlkinud Märt Väljataga
Märt Väljataga
Veel kord kolmest V-st
AKEN
Perry Anderson
Ahelreaktsioonist araabia maades
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
INTERVJUU
Gleb Pavlovski
Alternatiivide puudumise poliitika ehk kuidas võim Venemaal toimib: Intervjuu Tatjana Žurženkole ja Ivan Krastevile
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Gleb Pavlovski
Alternatiivide puudumise poliitika ehk kuidas võim Venemaal toimib: Intervjuu Tatjana Žurženkole ja Ivan Krastevile
(järg)
KUNSTILUGU
Hanno Soans
Totaalse olematuse omailmad
VAATENURK
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Viimaks üks bad ass noorsooromaan
Linda-Mari Väli, “Eikeegi eikunagi eikusagil”
Oudekki Loone
Igav liiv ja tühi väli. Jõledustega
Andres Anvelt, “Punane elavhõbe”, “Direktor”
Mart Velsker
Võrukeelne pöördumine
Häniläne, “Ma pühäpääväpõllõ mõsi”
Veiko Märka
Kas jumal mängib jalgpalli?
Vaapo Vaher, “Jalgpall hingede öös”

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar