LUULE
Walt Whitman
Sulle, oo Demokraatia
Inglise keelest tõlkinud M. V.
Vahur Afanasjev
maailmavalutaja, tahan ausat proletaarset, kõik šokolaad, meie põlvkond, tuju on hall nagu eestimaa taevas, me ujume, vabadus,
Maarja Kangro
Ein Kaffeehaus, Tuhapuu, Esteetiline inimõigus, Turvaliselt sitt, Sült tuisus, Latern, Tõotuse-elukas
Jüri Kolk
umbejooksmine 1, umbejooksmine 2, umbejooksmine 3, umbejooksmine 4, umbejooksmine 5, umbejooksmine 5.1, umbejooksmine 6, epiloog, laul hingematvast üksildusest, tartlane
PROOSA
Max Lundgren
Torniehitaja
Rootsi keelest tõlkinud Mart Kuldkepp
P. I. Filimonov
Another form of boredom advertised as poetry. Melodeklamatsioon
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
Katrina Helstein
Triptühhon Tatjanale
ARTIKLID
Margus Ott
Hõiva!
Tarmo Jüristo
Me oleme 99%
Occupy Wall Street ja poliitilise esindatuse kriis
Oudekki Loone
Demokraatia, demokraadid ja revolutsioon
Chantal Mouffe
Kui tähtis on sidumus riigiga
Inglise keelest tõlkinud Tanel Vallimäe
Tõnis Saarts
Kahest demokraatiamudelist ja Eesti poliitika tuumikpingest
KUNSTILUGU
Tamara Luuk
Toomik, ära lenda ära! Pesa püsib, pojad sees!
VAATENURK
Toomas Haug
Akna taga on hämarduv Maryon park. Ühest Tooma ja Michelangelo aimatavast seosest
Toomas Vint, “Kunstniku elu. Jutte ja mälestusi”
Ilona Martson
Vene veri ja häbi
Kai Aareleid, “Vene veri”
Tõnis Kahu
Üks neist vähestest…
Kadri Kõusaar, “Alfa”
Berk Vaher
Suurväike Mikita. Ulmad, krutsikud ja nukrusjõud
Valdur Mikita, “Teoreem”
Kaupo Meiel
Kas on Marko Mägil muret?
Marko Mägi, “Maitsestatud kanad”
Tiit Aleksejev
Valge mees suri Stalingradi all
Louis-Ferdinand Céline, “Reis öö lõppu”
Veiko Märka
Otseläinu ja Ärapööranu
Daniel Palgi, “Peet Vallak. Elu ja looming”

 

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar