LUULE
Pierre Jean Jouve
tõlkinud Ilmar Laaban
Nagu tulekahjule pisar
Jacques Roubaud
tõlkinud Kalju Kruusa
Kaks luuletust
Michel Houellebecq
tõlkinud Maarja Kangro
Kuus luuletust
JUTTE
Pierre Charras
tõlkinud Triinu Tamm
Head ööd, mu armas prints
Nancy Huston
tõlkinud Triinu Tamm
Maalihked
Pascal Quignard
Katkendeid, tõlkinud Leena Tomasberg
Ekslevad varjud. Viimne kuningriik I
Marie Darrieussecq
tõlkinud Reeli Viikberg
Tõde ahvidest
Benoît Duteurtre
tõlkinud Eva Koff
Tüdrukuke ja sigaret
Iegor Gran
tõlkinud Triinu Tamm
Truoc-nog
Frédéric Beigbeder
tõlkinud Anti Saar
Saind-Germain-Des-Pré’st leitud käsikiri
NÄIDEND
Olivier Py
tõlkinud Tanel Lepsoo
Kõik muu on ahvimine
ARTIKLID
Kädi Talvoja
Henn Roode
Dominique Viart
tõlkinud Katre Talviste
Prantsuse nüüdisromaani muundumised
Katre Talviste
Pilke Prantsuse nüüdisluulesse
Tanel Lepsoo
Prantsuse teater kakskümmend aastat hiljem
Triinu Tamm
Prantsuse tänapäeva kirjanduselust
Tõnu Õnnepalu
SS-Obersturmbannführer Max Aue, ligimene
Jean-Pierre Minaudier
tõlkinud Indrek Koff
Prantsuse ühiskonna väljavaateid pärast valimisi
DIXI
Tiit Aleksejev
Metsa eksind peata ratsanik
VAATENURK
Tiit Hennoste
On, ja ei ole ka (Aivar Kull “Oskar Luts: pildikesi kirjanikupõlvest”)
Jaak Urmet
Rannalapsest tänavakaagiks, tänavakaagist luuletajaks (Andrus Elbing “Siin beebilõust, tere!”)
Tiit Aleksejev
Täna lumi, homme vihm (Philippe Delerm “Terve pühapäeva oli sadanud”)
Eero Epner
Päikesesse lähevad kangelased (Bernard-Marie Koltés “Läänekallas. Roberto Zucco”)
Mariliin Vassenin
“Kirjutamine teeb kirjameistriks” (Raymond Queneau “Stiiliharjutused”)
Salmo Salar
Risti ja vastu (Roland Barthes “Tekstimõnu”)
Alvar Loog
Kontinentaalne kompleks ja retooriline simulatsioon (Jean Baudrillard “Ameerika”)
Urmas Tõnisson
Avastamata Avallon (“Kõmri saagad”)

 

Samal teemal

Kolm õde eesti kunsti ajaloos

Sel kevadel ja suvel on Kumu kunstimuuseumis väljas lai ülevaade eesti kunsti ainulaadse sõsarkonna – kolme õe Kristine, Lydia ja Natalie Mei loomingust. Tegemist on kunstnikega, kes olid Eestis mitmeski esimesed või ühed vähestest – eelkõige naistena. Neist igaühel oli oma valdkond ja tihti ületati traditsioonipärasuse piire. Modernistlike kunstnikena soosisid…
4-5/2025

Hanno Kompuse tee kunstiteose tõlkijaks

Loomulikku stiili kohates oleme meeldivalt üllatunud, sest uskusime, et kohtume autoriga, aga leidsime inimese.
Tähendused saavad oma väärikuse sõnadelt, mitte ei anna seda neile.
Blaise Pascal, „Mõtted“
Nagu iga arutlejat, juhib ka siinkirjutaja sulge isiklik veendumus neist tingimustest, mis muudavad erialase käsitluse mõttekaks. Kui uurimisküsimus ei ole puhtalt teoreetiline, vaid puudutab elanud inimest…
4-5/2025

Gooti tähtedesse tõlgitud maalid

Kunstiloo ja -teaduse oluline probleem on ajast aega olnud silmaga nähtavate ja käega katsutavate teoste „tõlkimine“ tekstiks, kunstikirjutuseks. Sellest saadik, kui Homeros „Iliases“ Achilleuse kilpi kirjeldas, on retoorikas kõneainet pakkunud ekfraas – kunstiteose (või ka muu objekti, isiku või paiga) representeerimine kirjasõnas. Samas ei ole ekfraas pelk kirjeldus. Ühelt poolt…
4-5/2025

Tagantjärele targad arhitektuuriloolased

Mõisahoone pärandiloomes. Sõjad kui periodiseerimise algühik
Isegi valdkond nagu kunstiteadus jääb harva puutumata reaalpoliitikast – ja sõdadest. Nagu praegused konfliktid on värskelt meelde tuletanud, tavatsetakse sageli just kultuuriobjektide kaudu näidata mõne ala ajaloolist kuuluvust – neid tuuakse sõjaliste kokkupõrgetega kaasnevates diskussioonides ühe või teise teguviisi ideoloogiliseks õigustuseks. Aktuaalsed probleemiasetused lasevad meil…
4-5/2025
Vikerkaar