LUULE
Kirill Medvedev
* kui näen sitta …
Tõnu Õnnepalu
Klaasveranda
Klaasveranda 1910, Veebruarihommik, Vana Anton, Tuhapäeval, Paastuvalgus
Bie Erenurm
Kui väike olin
Igor Kotjuh
*Linn, millele pole antud …, nad mõtlevad, et tunnevad …, *kunagi vastas ilja lagutenko …
Dennis Nurkse
Eestist lahkumine
Lepingut ei uuendata, Aeglane suvi, Rullid, Rindejoone rikkumine, Kodusõda, Deserteerumine, Infiltreerumine, Okupatsioon, Vabastamine, Laulatus sõjaga, Spioonid
Philip Gross
Üleminekuriik
1. Dokumentaalfilm, 2. Pronksiaeg, 3. Teadvuse lävel, 4. Südamekivid, 5. Rahvusvahelised suhted, 6. Põletatud maa, 7. Metsavend, 8. Kirjanike liidu baaris, 9. Postsovetlik postmodern
PROOSA
P. I. Filimonov
Kõige lihtsamad märgisüsteemid
KUNSTILUGU
Heie Treier
Eléonore de Montesquiou Paldiski ja Sillamäe
ARTIKLID
Marek Tamm
Kellele kuulub Eesti ajalugu?
Sissejuhatavaid märkmeid
Aleksandr Filjuškin
Balti meri kui Vene “mälupaik”
Liivi sõja diskursusest Venemaal
Jürgen Beyer
Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks?
Ulrike Plath
Kadunud kuldne kese
Kuus pilti Eesti ajaloost rahvusüleses kollaažis
Bradley D. Woodworth
Kuidas kirjutada Tallinna ajalugu?
Muusikaelu ja kodanikuühiskonna areng tsaariaegses paljurahvuselises linnas
Karsten Brüggemann
“Venestamine” kui imperialistliku võimu representatsioon hilises keisririigis Eesti näitel
Jean-Pierre Minaudier
Regionalism ja rahvuslus: võrdlevaid vaateid
Marko Lehti
Soome Eesti suure vennana
Soome-eesti suhete pahupool
Guntis Šmidchens
Desarmeeritud, desakraliseeritud Kalevipoeg = 21. sajandi rahvuskangelane
INTERVJUU
Seppo Zetterberg
Eesti ajalugu Soomest vaadatuna
Küsis Marek Tamm
VAATENURK
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
DK: sisselõiked sametisse
Doris Kareva, “Deka”
Johanna Ross
Igav nagu elu, seekord päriselt
Peeter Sauter, “Beibi bluu”
Madis Kolk
Tola trots ja Varjulise apoloogia
Jüri Kaldmaa, “Isa kasvab pojaks”
Berk Vaher
Eesti lood Z-kirjanduse kastmes
Vladimir Wiedemann, “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980”, Dmitri Petrjakov, “Kaarli golem”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar