LUULE
Kirill Medvedev
* kui näen sitta …
Tõnu Õnnepalu
Klaasveranda
Klaasveranda 1910, Veebruarihommik, Vana Anton, Tuhapäeval, Paastuvalgus
Bie Erenurm
Kui väike olin
Igor Kotjuh
*Linn, millele pole antud …, nad mõtlevad, et tunnevad …, *kunagi vastas ilja lagutenko …
Dennis Nurkse
Eestist lahkumine
Lepingut ei uuendata, Aeglane suvi, Rullid, Rindejoone rikkumine, Kodusõda, Deserteerumine, Infiltreerumine, Okupatsioon, Vabastamine, Laulatus sõjaga, Spioonid
Philip Gross
Üleminekuriik
1. Dokumentaalfilm, 2. Pronksiaeg, 3. Teadvuse lävel, 4. Südamekivid, 5. Rahvusvahelised suhted, 6. Põletatud maa, 7. Metsavend, 8. Kirjanike liidu baaris, 9. Postsovetlik postmodern
PROOSA
P. I. Filimonov
Kõige lihtsamad märgisüsteemid
KUNSTILUGU
Heie Treier
Eléonore de Montesquiou Paldiski ja Sillamäe
ARTIKLID
Marek Tamm
Kellele kuulub Eesti ajalugu?
Sissejuhatavaid märkmeid
Aleksandr Filjuškin
Balti meri kui Vene “mälupaik”
Liivi sõja diskursusest Venemaal
Jürgen Beyer
Mis teeb Eesti luterluse kultuuriloole huvitavaks?
Ulrike Plath
Kadunud kuldne kese
Kuus pilti Eesti ajaloost rahvusüleses kollaažis
Bradley D. Woodworth
Kuidas kirjutada Tallinna ajalugu?
Muusikaelu ja kodanikuühiskonna areng tsaariaegses paljurahvuselises linnas
Karsten Brüggemann
“Venestamine” kui imperialistliku võimu representatsioon hilises keisririigis Eesti näitel
Jean-Pierre Minaudier
Regionalism ja rahvuslus: võrdlevaid vaateid
Marko Lehti
Soome Eesti suure vennana
Soome-eesti suhete pahupool
Guntis Šmidchens
Desarmeeritud, desakraliseeritud Kalevipoeg = 21. sajandi rahvuskangelane
INTERVJUU
Seppo Zetterberg
Eesti ajalugu Soomest vaadatuna
Küsis Marek Tamm
VAATENURK
Rebekka Lotman, Maria-Kristiina Lotman
DK: sisselõiked sametisse
Doris Kareva, “Deka”
Johanna Ross
Igav nagu elu, seekord päriselt
Peeter Sauter, “Beibi bluu”
Madis Kolk
Tola trots ja Varjulise apoloogia
Jüri Kaldmaa, “Isa kasvab pojaks”
Berk Vaher
Eesti lood Z-kirjanduse kastmes
Vladimir Wiedemann, “Maagide kool. Eesti okultne underground 1970–1980”, Dmitri Petrjakov, “Kaarli golem”

 

Samal teemal

Kriisid kaelas, kriisid silmapiiril

Viimase kümnendi arengud annavad alust väita, et oleme – globaalselt, aga ka Eestis – jõudnud selgelt teistsugusesse ajastusse: kriiside ajastusse. Kriisid ei ole enam suhteliselt stabiilset kes1kkonda ja arengut häirivad isoleeritud üksiknähtused. Neid tuleb üha peale, sageli korraga, ja suur osa neist on ühel või teisel viisil omavahel seotud. Või…
Vikerkaar 6 2025

Stoikute paeluv ja pöörane filosoofia

Stoitsism on viimasel ajal muutunud populaarseks. Antiikaja stoitsismist inspi-reeritud modernse stoitsismi liikumine on sellest kujundamas üht juhtivat elu-filosoofiat, mida on näiteks kirjeldatud kui „uut zeni“.[1] Antiikajal tähistas „stoitsism“ filosoofiakoolkonda, mille rajas Zenon umbes 300 aastat eKr Ateenas. Ta kohtus oma järgijatega linna südames asunud maalitud sammaskäigus – kreeka keeles stoa…
Vikerkaar 6 2025

Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934

Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused teda isiklikult puudutasid, ei olegi see üllatav. Ehkki Päts juhtis sel ajal valitsust, pidi ta ohu eest varjuma ja magama…
Vikerkaar 6 2025

„Äbi tüdrukud“

Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist. Hupeli järgi kurvastanud vaid mõni üksik lapsevanem, kui nende vallaline tütar rasestub. Laps tõstnud vallalise naise staatust, mida tähistas nii…
Vikerkaar 6 2025
Vikerkaar