Kannab õlgadel
kodu, aialappi, põldu,
lehmi, sigu, vasikaid, lapsi.

Selg imestab
et ei murdu.
Käed imestavad
et ei kuku otsast.
Tema ei imesta.

Nagu verine kepp toetab teda
kadunud ema
kadunud rügamine.

Vaarema
peksti piitsaga.
See piits
hiilgab pilvest tema peale
päikese asemel.

                   Poola keelest tõlkinud M. V.

Chłopka

Dźwiga na plecach
dom, ogród, pole,
krowy, świnie, cielęta, dzieci.

Jej grzbiet dziwi się,
że nie pęknie.
Jej ręce dziwią się,
że nie odpadną.
Ona się nie dziwi.

Podpiera ją jak krwawy kij
umarła harowaczka
jej umarłej matki.

Prababkę
bili batem.
Ten bat
błyszczy nad nią w chmurze
zamiast słońca.

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar