Terve Nietzsche, haige Nietzsche
Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
Vaimsest tervisest me ei räägi
Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
Psühhedeelikumide tagasitulek
Intervjuu Ave Taavetile
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu…
Ave Taavet: Kaardistaks natuke psühhedeelikumide meditsiinilise kasutamise ajalugu. Esimesed sünteetilised psühhedeelikumid töötatigi ju välja just ravimitööstuse kontekstis. 1950.–1960. aastatel jõuti uurida ka psühhedeelikumide rakendusvõimalusi psühhiaatrias, aga siis vajus see kõik justkui unustusehõlma. Võibolla räägid pisut sellest, milline on psühhedeelikumide ja meditsiini suhte arengukaar olnud ja kus me praegu…
Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid
Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
Schrödingeri kass ja Vahingu kassid
„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
Eesti vaimuhaiglatest pikal 19. sajandil
Kui sa vaimselt, psühholoogiliselt, emotsionaalselt, hingeliselt kannatad, kelle juurde lähed abi otsima? 24. jaanuaril (vkj) 1822. aastal otsustas Kaddri minna praost Otto Wilhelm Masingu (1763–1832) juurde „omma hädda ja hinge ahhastust kaebama“. Kaddri kuulus Masingu hinnangul nende inimeste kilda, kes on õrna ja pehme südamega ja peavad mõnda oma tegu…
Hull mõtlemine pole siiski paha
„Nüüd aga pead sina uskuma. Mina olen täpselt sada üks aastat, viis kuud ja üks päev vana.“
„Seda ma küll uskuda ei suuda!“
„Ei suuda?“ kordas Kuninganna kaastundlikult. „Aga proovi veel kord. Hinga sügavalt sisse ja pane silmad kinni!“
Alice hakkas naerma. „Ei ole mõtet proovida,“ ütles ta. „Võimatuid asju ei saa uskuda.“
„Sa…
„Seda ma küll uskuda ei suuda!“
„Ei suuda?“ kordas Kuninganna kaastundlikult. „Aga proovi veel kord. Hinga sügavalt sisse ja pane silmad kinni!“
Alice hakkas naerma. „Ei ole mõtet proovida,“ ütles ta. „Võimatuid asju ei saa uskuda.“
„Sa…
Sotsiaalmeedia vanusekontroll kui homöopaatia
Sissejuhatus
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed. Eesmärgiks on laste tõhusam kaitsmine veebis valitsevate ohtude eest.
Seadused on vastu võetud või jõustunud mitmes riigis: Austraalias, Brasiilias, Indoneesias, Inglismaal ja Malaisias. Ameerikas on pilt kirjum, sest sarnase sisuga seadused on olemas nii föderaalsel kui…
Riigid üle maailma kehtestavad üksteise võidu interneti vanusepiiranguid. Sihikul on suhtlusrakendused, sotsiaalmeedia, videomängud ja veebilehed. Eesmärgiks on laste tõhusam kaitsmine veebis valitsevate ohtude eest.
Seadused on vastu võetud või jõustunud mitmes riigis: Austraalias, Brasiilias, Indoneesias, Inglismaal ja Malaisias. Ameerikas on pilt kirjum, sest sarnase sisuga seadused on olemas nii föderaalsel kui…
Mis siis, kui vaimse tervise kriis ei ole meditsiiniline probleem
Aro Velmet: Teadlased paistavad olevat üksmeelel, et me oleme vaimse tervise kriisis. Johns Hopkinsi ülikooli Bloombergi rahvatervise instituudi uurimus teatab, et 2024. aastal koges iga kümnes ameeriklane vaimse tervise kriisi, noorte seas ligineb see osakaal kuuendikule. Eurobaromeetri küsitlus on leidnud, et psühhosotsiaalseid probleeme, näiteks depressiooni või ärevust on viimase aasta…
Kuidas mõelda mõtlemisest?
Kas mäletad mõnda lauset, mis muutis su elu? Minuga juhtus see aastaid tagasi heade mõtete linnas. Sõber Alan Voodla istus mu üürikorteri elutoa põrandal ja küsis: „Mida sa teed, kui sa ütled, et ma nüüd mõtlen?“ ning vastas pärast lühikest pausi: „Tegelt sa ootad.“ Pärast seda ei olnud elu enam…
Mängime!
Kõigepealt olid värvid – tume sametine sügav mustjasroheline, endasse sukelduma kutsuv jahe siidjas sinakasroheline, päikeseküllaselt sädelev ereroheline, kuldsete valgusetäppidega tuules edasi-tagasi kiikuv varjundirikas õrnroheline. . . . kuskil kaugel eespool oma järge ootamas luitunud hallikasroheline, koltuma hakkav pruunikasroheline, loojuva päikese tumepunane leegitsev valgus ja selle vastas varase hommiku roosa kuld. Kõik need suvetoonid…
Õigus vabalt konnata
Lõppeks muudab psühhiaatria kõik inimesed oma eripärase psühhopatoloogia vangideks. Sellepärast ongi vaja . . . . jalutamisvabadust, võimalust minna ühest kohast teise. Säärase hulkumiseta, „õiguseta hulkuda“ . . . . ei saaks rääkida ka inimõigustest. Esmane inimõigus on õigus hulkuda.
François Tosquelles[1]
1.
Vabaduse mõtestamine osutub iseäranis tähtsaks vangistavates tingimustes. Vaimuhaiglad on Euroopa ajaloos olnud ühed julmemad sulgemiskohad, kuhu…
François Tosquelles[1]
1.
Vabaduse mõtestamine osutub iseäranis tähtsaks vangistavates tingimustes. Vaimuhaiglad on Euroopa ajaloos olnud ühed julmemad sulgemiskohad, kuhu…
“On salapärane ilm inimese ajud”
Inimese aju pole ajas suuremat muutunud, kuid meie arusaam haigusest ja tervisest on tõlgendustele avatud. Määratleme haigust enamasti läbi sotsiaalsete suhete – see on miski, mis takistab meie igapäevast toimimist, suhtlust või tööalast võimekust. Ühiskondlikud ootused, kindlustunne ja poliitiline kliima mõjutavad omakorda otseselt meie psüühilist seisundit. Ometi on vaimsete probleemide…
