Luule

Afanassi Fet
 *Sosin, arglik hingamine…
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

Kaur Riismaa
alnus incana; ökoton; *tädi naeris metsa vahel

Aare Pilv
Allegooriad; Tookord ja teinekord; Loovus; *hommik varasügis…

Helena Läks
*aeg-ajalt pääseb…; viies märts 2010

 

Proosa

Mudlum Korter number 43

Kalle Käsper
Eestlased; Varjud õhus

 

Artiklid

Boriss Eichenbaum
Kirjanduselu
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga

Jaan Undusk
Sotsialistliku realismi lenduv reaalsus. Esteetika kui reaalpoliitika riist 

 

Intervjuu

Marju Lauristin
Kohustuslik kirjandus
Küsitlenud Urmas Vadi

Jan Kaus
„Sügisballi“ tegelased aastakümneid hiljem

 

Aken

Ivan Krastev
Kas Hiina on demokraatlikum kui Venemaa?
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk

Rein Müllerson
Venemaa – (võib-olla) demokraatlikum, Hiina – (kindlasti) paremini valitsetud
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga

 

Kunstilugu

Daniele Monticelli
Ette ilmne või tõlkes/tõlgetes kaduma läinud?
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk

 

Vaatenurk

Märt Väljataga Hästitehtud masinavärk
Urmas Vadi, „Tagasi Eestisse“

Janar Ala
Chalice’i vabadus
Chalice, „100% Chalice“

Toomas Haug
Déjà vu Oksaneniga
Sofi Oksanen, „Kui tuvid kadusid“

Marju Lepajõe
Mida teha?
Marek Tamm, „Monumentaalne ajalugu“

Seppo Zetterberg
Eesti keskaja uhke panoraam
Tiina Kala, Linda Kaljundi, Juhan Kreem jt., „Eesti ajalugu II: Eesti keskaeg“

Samal teemal

Tasategev revolutsioon ja pahempoolse revisjoni vajadus. Mida tähendab sotsialism täna?

Ilmunud Vikerkaares 1992, nr 9 ja 10
Mispärast pole ometi paremad parteigenossed 1945. aastast mõttele tulnud inimnäoga fašismi otsima hakata? (Johannes Gross, «Notizbuch», Neueste Folge, Viertes Stück)
Ajaleheartiklites on juttu vabanemisest sotsialismi lummusest, ühe idee nurjumisest, koguni Lääne-Euroopa ja Saksa intellektuaalide pikaleveninud toimetulekust oma minevikuga. Retoorilistele küsimustele järgneb alati üks…
9/1992

Usk ja teadmine

Ilmunud Vikerkaares 2004, nr 1–2
Kui päevasündmused muutuvad nii pakiliseks, et meilt teemavaliku nii-öelda käest kisuvad, tekib John Wayne’idel meie, intellektuaalide seas muidugi kiusatus hakata võistlema selles, kes kõige kiiremini puusalt tulistada suudab. Ainult veidi aega tagasi õhutasid mõned vaimud meid arutama küsimust, kas ja kuivõrd peaksime end allutama geenitehnoloogilisele eneseinstrumentaliseerimisele…
1-2/2004

Põlevkivitööstusest Hugo Viirese käsikirjades

1930. aastatel on Virumaalt pärit Hugo Viires aeg-ajalt püüdnud veenda Noor-Eesti kirjastust avaldama oma kirjutisi, mis lähtuvad üpris erinevatest ideedest ning žanridest – novellidest ja raamatututvustustest haritlasnaise vaimse profiili koostamiseni. 1939. aasta suvel on tal tekkinud mõte „kirjutada Märt Rauast kui meie suurima põlevkivitööstuse loojast ja arendajast umbes 150-leheküljeline teos.…
1-2/2026

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026
Vikerkaar