Ave Taavet, 2022
Ave Taavet, 2022

Siiski leidus aastal 2022 Vikerkaares ka teisi teemasid peale Ukraina. Ilmusid teemanumbrid hingede rändamisest, rahvusvahelisest õigusest, pildikultuurist ja Marju Lepajõe pärandist. Septembrinumber oli lastest, juuninumber filosoofiast, detsembris võib lugeda Hent Kalmo pikka mõtisklust isamaast ning demokraatia ja teotahte vahelisest pingest. Märtsinumbri täitis Piret Karro uurimus Eesti feminismi ajaloost.

Ilmselt on see ajastu märk, et populaarseimad artiklid kõnelesid ärevusest, läbipõlemisest, vaimsest tervisest ja muust taolisest. Kindlasti tasub lugeda Piret Põldveri kogemuslikku esseed “Ärevus vist”, kus autor mõtiskleb selle üle, miks seltskonnas viibimine tähendab Eestis sageli alkoholi tarbimist ja kuidas võiks proovida olla ka teisiti. Sarnastel teemadel rändab Heneliis Nottoni hoogne essee “Millest ma räägiksin psühholoogile” – muidugi, kui vaid raha on ja vaba aja leiad.

Poliitilistest teemadest tabas lugejate südant Adam Tooze’i “Ökoloogiline leninism”, mis arvustab ajaloolase ja geograafi Andreas Malmi teoseid (ka Malmi enda kirjutist fossiilfašismi tõusust võib Vikerkaare veebist lugeda). Tooze nendib, et Malm on tabanud kliimakriisi ühte põhilist omadust, mida aeglusesse, koostöösse ja kompromissidesse uskuvad liberaalid ei taha tunnistada: aeg on otsakorral ja kui võtta tõsiselt kliimakriisi reaalsusest tõukuvaid ohte, siis on otseaktsioone ja vägivalda kasutavad vastupanuliikumised vältimatud ja võib-olla isegi tervitavad. “Niisugusest vaatepunktist ei seisne küsimus selles, kas liberaalsed aktivistid tahavad tegeleda sabotaažiga või ei taha. Kui me praegusel kursil jätkame, tuleb sabotaaž niikuinii. Kui seda ei juhita tipust, siis pulbitseb see üles põhjast. Küsimus on selles, kas peavoolu kliimaliikumine suudab end valmis seada tulevasteks valusateks dilemmadeks. Kas see suudab säilitada oma sidususe ja hoo kriisi, vägivalla, lõhestumise ja üsna tõenäolise lüüasaamise ees?”

Soovitame kuulata ka Vikerkaare taskuhäälingut – IDA-raadios, Spotifys ja kõigis podcasti-äppides. Vestlus Laura Mallenega erinevatel karmidel teemadel jõudis ka aasta tippude hulka.

Kuna jõulud on kohe ukse ees, on paras aeg uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui ka oma lemmik e-lugeril.

Vikerkaare populaarseimad tekstid aastal 2022 olid järgmised, suvalises järjekorras:

Vana-Kreeka filosoofid ja naised – Riin Sirkel
Vikerkaare podcast 7: Laura Mallene lähisuhtevägivallast ja läbipõlemisest – Laura Mallene
Ärevus vist – Piret Põldver
Eesti meedialahinguväljal, ettevalmistuseta – Laura Mallene
Minu Postimees. Armetu kättemaks – Vilja Kiisler
Millest ma räägiksin psühholoogile – Heneliis Notton
Kirjanduse patt ja nartsissistlik haav, ehk kuidas Tõnu Õnnepalust sai neoliberaalne eesti kirjanik – Hasso Krull
„Viimaks ometi sealpool head ja kurja!“ – Gaby Zipfel
Ökoloogiline leninism – Adam Tooze
Lahtilaskmine – Simone Weil
Toimetajalt: Marju Lepajõe 60
Saada ka aafriklasteks! Mõtteid etnofilosoofia võimalustest – Märt Väljataga
Con Afetto – Paul Eerik Rummo

Samal teemal

Postkoloniaalne hetk maailmapoliitikas

Nada Elia: 17. novembril 2024 jõudsid avalikkuse ette teated, et Gazas asuva al-Shifa haigla ortopeedilise kirurgia osakonna juhataja dr Adnan al-Bursh oli vägistamise tagajärjel surnud. Ta oli koos teiste arstide, õdede ja muu meditsiinipersonaliga töötanud Gaza põhjaosas asuvas al-Awda haiglas, kui Iisraeli sõdurid nad „riikliku julgeoleku kaalutlustel” kokku ajasid ja…
10-11/2025

Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin kui ajakirjanduslikud müüdid

Sveta Grigorjeva ja Marju Lauristin on ilmselt kaks viimasel aastal kõige enam meedia tähelepanu all olnud vaimuinimest. „Mõjukas Tartu mõtleja“, „Eesti tuntuim sotsiaalteadlane“, „elav entsüklopeedia, kellel on igavikuline janu maailma vastu“, „meie ajastu mõtestaja“, „paljude ajakirjanike õpetaja“, „Eesti poliitika Raudne Leedi“, „terav ja kirgas nagu taevatäht“ on vaid mõned epiteedid,…
10-11/2025

Miks me ei taha nimetada Iisraeli genotsiidi Gazas genotsiidiks?

Nüüdseks on Gazas palestiinlaste kallal toimepandav genotsiid reaalajas jälgitavana kestnud kaks aastat. ÜRO ülesandel tegutsev, kuid sõltumatu Okupeeritud Palestiina Territooriumi Uurimiskomisjon on kõigest viimane neist organisatsioonidest, mis on ametlikult kuulutanud Iisraeli jõhkra käitumise Palestiina Gaza maaribal genotsiidiks.[1] Siiski kõhklevad paljude riikide valitsused, Eesti oma sealhulgas, ikka veel seda terminit kasutamast.…
10-11/2025

„Kirjutan sulle, mu sõber…“

. . . . nii algab Gawad Elakkadi luuletus „Kingin sulle oma südame“, mis avab siinse tekstivaliku. Tema sõnad on õrn pöördumine sõbra poole ning üleskutse „ristata aja noad“ – aja, mis on muundunud halastamatuks leina ja kaotuse ringkäiguks. Enam kui kaks aastat on sõnulväljendamatu valu kõrgunud ühe linna kohal tulvil vasturääkivusi, mis…
10-11/2025
Vikerkaar