Taskuvikerkaar jätkab arutelu liberalismi ja konservatismi vastandamise üle Eesti poliitikas. Kas Eesti valijaid päriselt huvitab kliimapoliitika ja geiabielud? Mis küsimused ei saa poliitilises arutelus piisavalt tähelepanu? Külas on liberalismikriitik Gustav Kalm ja liberaalne kodanik Tarmo Jüristo.

Juttu illustreerivad ka mõned tabelid:

Tabel 1: Erakonna x toetajate tunded erakonna y osas. Kui üldiselt on erakondade toetajate tunded teiste erakondade osas võrdlemisi leiged, siis üheks erandiks on EKRE, kelle toetajatel on tugevad negatiivsed tunded nn “liberaalse bloki” (Ref+SDE+E200+Rohelised+Parempoolsed) osas ja vastupidi – ka “liberaalsete erakondade” toetajad EKREt just ei armasta.

Tabel 2: Teemade olulisus muude teemade kõrval. X-teljel on järjestatud konkreetsed vastajad, y-teljel on teema suhteline olulisus. Selgub, et abielureferendum ei huvita muude teemade kõrval eriti kedagi, küsimused nagu Ukraina toetamine on polariseerivad (osasid valijaid huvitab väga, osasid üldse mitte. Energia ja kütuse käibemaks jällegi pigem tõuseb muude teemade kõrval valijate jaoks esile.

Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.

Samal teemal

Julgeoleku imperatiiv: 1918 – 1924 – 1934

Tähistades 1939. aastal oma kuuekümne viiendat sünnipäeva, meenutas Konstantin Päts, et tema elu kõige pingelisem päev oli olnud 1918. aasta 17. detsember.[1] Kui arvestada, kuidas sel päeval Tallinnas toimunud sündmused teda isiklikult puudutasid, ei olegi see üllatav. Ehkki Päts juhtis sel ajal valitsust, pidi ta ohu eest varjuma ja magama…
Vikerkaar 6 2025

„Äbi tüdrukud“

Meedia vahendusel on aastate vältel populariseeritud seisukohta, et eesti külas üksikemasid ära ei põlatud.[1] Kinnituseks tuuakse „eesti talurahva elu parima kirjeldaja“ pastor August Wilhelm Hupeli tähelepanekud 18. sajandi viimasest veerandist. Hupeli järgi kurvastanud vaid mõni üksik lapsevanem, kui nende vallaline tütar rasestub. Laps tõstnud vallalise naise staatust, mida tähistas nii…
Vikerkaar 6 2025

Tehisintellekt ja Eesti teadmustaristu tulevik

Tehisintellekt (TI)[1] on jõudnud Eesti haridussüsteemi. Haridusjuhid suhtuvad TI kasutamisse valdavalt positiivselt, aga vähe on toimunud avalikke ja koolide-siseseid kriitilisi arutelusid. Pilk on pigem olevikus või lähitulevikus, kaugemale ei vaadata. Ebakriitilisele suhtumisele TI kasutamisse osutavad näiteks üldhariduskoolide programm TI-Hüpe 2025 ja mitme ülikooli regulatsioonid TI kasutamise kohta õppeprotsessis. TI levikut…
Vikerkaar 6 2025
Vikerkaar