Žürii

See on kõigest dattel. Üksainus nelja sentimeetri pikkune kuivatatud puuvili. Aga siin Gazas, kus midagi ei tule lihtsalt ja kõik on tähendusrikas, saab isegi datlist vastupidavuse, ohvrimeele ja armastuse sümbol.
Hoidsin datlit alles kuus kuud. Olin selle leidnud ja pannud kõrvale kõige mustemateks päevadeks, mida oskasin kujutleda: päevadeks, mil toit kaob…

Kirjanik otsib viisi, kuidas kirjeldada tõde ilma haavadesse süvenemata. See on mehaaniline protsess, mis röövib inimestelt nende inimlikkuse ja tunneb rõõmu õõnsatel pindadel küürutava kibeduse kirjeldamisest. Läbi valu ja kirjutamise varasema kogemuse on ta avastanud, et see on kõige tõhusam viis valuliste lugude dokumenteerimiseks. See on meetod, mis distantseerib uurija…

Sulle, mu kaaslane.
Sulle, mu isa.
Sa tead ju, et meie. . . .
Meie ei sure ja meie maa ei saa surmale söödamaaks, vastupidi, me jääme ellu isegi siis, kui surm järab me kehi ja kisub välja liha ja luid, sest elu on otsusekindlus, mis voolab mullas ja puhkeb vabadusena õitsele hävituse palge ees.
Kuuenda jaanuari…

Gaza õudse pikaleveninud genotsiidisõja käigus pole me saanud endale lubada luksust maha istuda ja midagi tunda. Ellujäämine oli tähtsam kui oma tunnetega toimetulek. Jaanuarikuise relvarahu põgusate nädalate vältel hakkasin aegamisi oma tunnetes teed otsima, püüdes pääseda välja mu südamele kasvanud kareda kooriku alt. Aga liiga palju peame me Gazas taluma,…