Vikergallup: eesti kirjandus 2010–2019

Jah, kuuldused Vikergallupi surmast on osutunud mõneti enneaegseks. Jätnud küll vahepeal vaatluse alt välja 2018. ja 2019. aasta raamatud, püüame seda veidi tagantjärele heastada kümnendigallupiga.

Niisiis seekord tahtsime teada, mis oli kriitikute meelest parim eesti kirjanduse uudisteos ja mis parim debüüt aastail 2010–2019. Vastavalt oli üksjagu teistsugune ka küsitletutering: küsisime nüüdsest vanusest hoolimata kõigilt, kes varasematele selle kümnendi gallupitele olid vastanud, aga tasakaaluks võtsime kampa ka nooremad arvustajad, kes end alles kahel viimasel aastal kriitikaareenil näidanud. Neid sai kokku – uskuge või mitte – täpselt 100. Tähtajaks laekus 45 vastust.

Neist 12 pidas kümnendi olulisimaks uudisraamatuks MAARJA KANGRO romaani „KLAASLAPS“ (2016, kirjastus Nähtamatu Ahv). Meelis Friedenthali romaan „Mesilased“ ja Lauri Sommeri jutukogu „Kolm yksiklast“ kogusid kumbki 4, Paša Matšinovi (Paavo Matsini) romaan „Gogoli disko“ 3, Vahur Afanasjevi romaan „Serafima ja Bogdan“ ja Ene Mihkelsoni luulekogu „Torn“ 2 häält.Ühe toetaja leidsid veel järgmised teosed: Meelis Friedenthali „Inglite keel“, Mehis Heinsaare „Unistuste tappev kasvamine“, Andrei Hvostovi „Sillamäe passioon“, Andrei Ivanovi „Harbini ööliblikad“ ja „Isevärki kalmistu asukad“ (mõlemad tlk Veronika Einberg), Jaak Jõerüüdi „Elu lehekülgi lehitsetakse kiiresti“, Kätlin Kaldmaa „Islandil ei ole liblikaid“, Maarja Kangro „Ahvid ja solidaarsus“, „Minu auhinnad“ ja „Tuul“, Andrus Kasemaa „Kui ma kord suren“ ja „Vanapoiss“, Eva Koffi „Sinine mägi“, Kalju Kruusa „Kümme kükki“, Valdur Mikita „Lingvistiline mets“, Tõnis Vilu „Ilma“, „Libavere“ ja „Tundekasvatus“.

Silmapaistvaimaks debüütraamatuks osutus SVETA GRIGORJEVA luulekogu „KES KARDAB SVETA GRIGORJEVAT“ (2013, Värske Rõhk), mis pälvis 10 kriitiku toetuse. Järgnesid Robert Kurvitza romaan „Püha ja õudne lõhn“ 5 ning Triin Paja luulekogu „Nõges“, HAPKOMAH-i jutustus „Kuidas minust sai HAPKOMAH ja lisaks kõik lood Nihilist.fm’ist“ ja Kaur Riismaa luulekogu „Me hommikud,me päevad, õhtud, ööd“ 3 häälega. Kaks häält jagus nii Berit Kaschani luulekogule „Ma naeran magades“, Madli Lippuri romaanile „June ǀ Julien“, Mudlumi jutukogule „Tõsine inimene“ kui ka Siim Nurkliku näidendile „Kas ma olen nüüd elus“. Korra leidsid parimate debüütidena märkimist Kai Aareleiu „Vene veri“, Eda Ahi „Maskiball“, Janar Ala „Ekraanirituaalid“, Kristel Algvere „Merehurmarohi“, Kristjan Haljaku „Palavik“, Hanneleele Kaldmaa „Oliver“, Kaja Kannu „Eratee“, Margit Lõhmuse „Sterne“, Neoon Musta „Ma tahan olla tema“, Marko Mägi „Maitsestatud kanad“, Raul Oreškini „Kui ma vananen…“, Mait Vaigu „Kõigil on alati õigus“, Silvia Urgase „Siht/koht“.

Leia veel huvitavat lugemist

Täheke
Õpetajate leht
Muusika
Kunstel
Akadeemia
Keel ja kirjandus
LR
Looming
Hea laps
Värske Rõhk