LUULE
Aleksandr Puškin
*Lõin samba endale …
Jaan Ajalik
Võit
Diana Efendijeva
Automaatkiri; Kaks nukrust
Llaita
kahjulikud nõuanded; Haavel-You
Igor Kotjuh
*hämmastav kuidas mõni nähtus …; *valemite diktaat loomingus …; Luuletaja ja lugeja: partnerluse katse; Idee väärtus
P.I. Filimonov
Kinoajastu; Kõik tuled; Vene filoloogia; Kilpkonn
Daniil Popov
* Siin siniplaneedi peal kodu …; *Kõige lahkem politseinik …
Deniss Kuzmin
Tulin ilmale ma …; Kriminalistika alused
Antipa Moltšun
Yan; Aprilligrunge
Priit Parmakson
OPÕT
PROOSA
Toomas Raudam
3x hambaarsti juures
Peeter Sauter
Sestrižka
ARTIKLID
Darja Suhhovei
Tänapäeva venekeelsest luulest Eestis
Aleksandr Astrov
Tagasivaatamisest
Peeter Torop
Eesti sambad
Martin Ehala
Venekeelse põlisvähemuse sünd
Tõnis Saarts
Pronksiöö – sundeuroopastamise läbikukkumine ja rahvusliku kaitsedemokraatia sünd
Rein Ruutsoo
Järeleaitav demokraatia Eestis: saavutused ja väljavaated
Vadim Belobrovtsev
Kuidas me kaotasime integratsiooni
Ahto Lobjakas
Huntington ja kartulikoored
Tanel Tammet
Küberrünnakute moos aprillirahutuste kibedal pudrul
Oudekki Loone
Tänu kellele pole meil kodusõda?
Roy Strider
Ühiskondliku Lõhe Sihtasutus
DIXI
Sergei Stadnikov
Venelastest Eestis: mõningaid heiastusi
AKEN
Tatjana Žurženko
Mälu geopoliitika
VAATENURK
Ilona Martson
Filimonov, Brodski ja 17. sajandi tartlased
(P.I. Filimonov, “Mantrõ tretjego porjadka”)
Kadri Tüür
Merepõhi
(Doris Kareva, “Lõige”)
Epp Ollino
Lihtsa elu Tõnu
(Tõnu Õnnepalu, “Flandria päevik”)
Juhan Kreem
Ajalookirjanik Ants
(Andrei Hvostov, “Projektijuht Posse”)
Silver Sära
Ulmeaasta avapauk
(Kristjan Sander, “13 talvist hetke”; Siim Veskimees, “Poolel teel”)
Amar Annus
Antoloogiad kasvavad suureks
(“Vanakreeka kirjanduse antoloogia”)
KUNST
Jaan Klõšeiko
Fotod

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar