LUULE
Victor Hugo
Prantsuse keelest tõlkinud Ain Kaalep
Luule
Philip Larkin
Luule
Pille Õnnepalu
Luule
JUTTE
Toomas Raudam
Minu seitse poega
Anti Saar
Nemad kaks
ARTIKLID
Ants Juske
Etnoloog Urmas Viik
Tiiu Hallap
Gaudeamus. Aritmeetiline fantaasia
Aritmeetiline fantaasia
Raivo Vetik
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga
Eesti rahvusluse mõtestamisest
Aare Pilv
“Sa oled mul teine”. Teisesusest eesti kultuuri eneseanalüüsis
HÜPPED MODERNISMI POOLE
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
7. loeng: Esimene hüpe teksti poole 1920.–30. aastate vahetusel
DIXI
Tiit Aleksejev
Valgetest asjadest
Kõne Alveri debüüdiauhinna kätteandmisel
VAATENURK
Alvar Loog
Pedelilla ja päevalill
Mathura “Kohalolu”, Ivar Sild “Spermaga ja puha”
Mardi Valgemäe
Teater kui tõetera
Andrus Kivirähk “Aabitsa kukk”
Valle-Sten Maiste
Rõvearmas roosa
Andres Maimi, T. Eelmaa, V. Õunpuu, J. Ulfsak, R. Tolk “Vana viha”
Katre Talviste
Eiffeli torni strateegiline väärtus ehk Andres Didoga ajaloo kasu kokku arvamas
Andres Dido “Ajaloo kasust”
Eneken Laanes
Jälestuse habrastest piiridest
Julia Kristeva “Jälestuse jõud”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar