LUULE
W. H. Auden
Who s Who
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Mehis Heinsaar
Ajas, Paha haiguse väljaajamise laul, Vaia lihast väljatõmbamise laul
Carolina Pihelgas
Me tahtsime sind lihtsalt ära süüa, Mitu inimest mahub ühte kanuusse? *Kell kuus on pime …, *Lõunas öeldakse …
Joanna Ellmann
*alati tekib iselaadne tunne …, *veiklevatest tähtedest jookseb …, *teispool kollaseid neoone …, *karju hääl kähedaks …, *kunagi seisan minagi …
Paavo Piik
*Rumal neiu, kas sa ei tea …, *Sina oledki see õige …, *Tundsin täna su lõhna …, *Tühjuse tuhudes ja võib-olla …
PROOSA
Jan Kaus
Kurt
Kalev Kesküla
Pajatusi
ARTIKLID
Katrin Kivimaa
Kommentaar kapitalismile
Jan Kaus
Ilukirjandus ja elukirjandus
Eesti proosast 2008
Boriss Tomaševski
Kirjandus ja biograafia
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
HÜPPED MODERNISMI POOLE II
Tiit Hennoste
20. sajandi eesti kirjandusteadus Euroopa kirjandusteaduse taustal
16. loeng: pagulusaastad II. Institutsioonid ja kirjanikulood
AKEN
Edmund Griffiths
Stalini teine tulemine
Uus Vene “patriotism” ja salatõdede otsing
INTERVJUU
Urmas Vadi
Inemise sisu: Ene Mihkelson
VAATENURK
Tõnu Õnnepalu
Ristikivi hiiobiraamat
Karl Ristikivi, “Päevaraamat”
Alari Allik
Liigutamise lühikursus
Kalju Kruusa, “Pilvedgi mind liigutavadgi”
Lauri Kitsnik
Koha kutse
Lauri Sommer, “K. L. & N. 2004–2007”
Maarja Kangro
Mulle turgatab pähe, et mina olengi Ameerika
“Ameerika luule antoloogia”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar