LUULE
Vladimir Majakovski
Mõni sõna minust endast
Vene keelest tõlkinud Märt Väljataga
Jürgen Rooste
Wiedemanni luik. Armastuse lõpp vol 2. Jõulusõit. *et elulaad on tõsine…
Kaarel Künnap
Kahekümne viieselt. Lapsepõlvedisko. Küüditaja süda
Maarja Pärtna
*lõpetasin kõne… *kas tõesti arvad… *Užupise majade vahel… *peale kümneaastast lahusolekut
Kristiina Tähtse
Eesti. ma sind tahan
Miina Leemets
Vale maletaja mälestus. Ood mulle. Valvur
Contra
Vägivaldne haikupärg. Kirjanike maja (omletipärg)
JUTUD
Maarja Kangro
Homaarid kahele
Urmas Vadi
Isa surm
ARTIKLID
Maire Jaanus
Õnn ja hullus
Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Märt Väljataga
Zinovi Zinik
Postkaart Moskvast
Inglise keelest tõlkinud Märt Väljataga
Mihhail Epstein
Début de siècle ehk post-ilt proto-le. Uue sajandi manifest
Mihhail Epstein
Début de siècle ehk post-ilt proto-le. Uue sajandi manifest (järg)
Vene keelest tõlkinud Kajar Pruul
POSTSPOTSTOPPOTS
Tiit Hennoste
Dialoog, viga ja vaba tahe
Maarja Kangro
Kelle laipa ja millist retoorikat otsitakse?
Madis Kolk
Eesti teater 21. sajandil
Janek Kraavi
Postmodernism – samm tagasi
Priit Kruus
Tasandiku vaevad
Andres Kurg
Postmodernismist vaatemänguni ja sealt edasi
Oliver Laas
Protseduurne retoorika ja kinkivad brikolöörid
Valle-Sten Maiste
Postmodernismist ja nullindatest
Aare Pilv
Kirjake provintsist
Jaak Tomberg
“Praeguse” peadpööritav taastulek. Postmodernismi mõiste nüüdisaegsest funktsiooni(tuse)st
Piret Viires
Pärast postmodernismi
Märt Väljataga
Mõtleme veel
KUNSTILUGU
Jan Kaus
Andres Tali puudumise poeetika
VAATENURK
Epp Ollino
Ennäe, ennäe, ennäe
Maarja Kangro, “Kunstiteadlase jõulupuu”
Mariliin Vassenin
Üks kollane liblikas
Lauri Kitsnik, “Marmelaad”
Jan Kaus
Metafiktsionaalne nali
Mario Vargas Llosa, “Tädi Julia ja kirjamees”
Aapo Ilves
Matk üle luuleahelike
Aado Lintrop, “Annapurna”
Contra
Kas Wimbergi wärsid olid warem wangis?
Wimberg, “Wabastatud wärsid”
Piret Tali
Kui mees arvab, et naine arvab, et õnn on…?
Grete Marques, “Eesti naise õnn”
Joanna Ellmann, Robert Kurvitz
Eklektiline vaade armastusele
Andra Teede (koost.), “Lemberaamat”
Toivo Maimets
“Puust ja punaseks”
Richard Dawkins, “Luul jumalast”

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar