Vikerkaare toimetuse ettepanek premeerida Jaan Kaplinskit 64 000 euroga on leidnud toetust. Olgu värske tühjuse-numbri puhul toodud üks asjakohane pala meistri loomingust:

Miks ma mäletan aina
tühjust voodis ja laual
Johannese tühje silmi
tühjal verisel liual

tühjust kumamas vastu
kirikukella kõhus
tühje kiivitajaid
tühjas õhtuses õhus

minu tühje käsi
sinu tühjades kätes
tühje pikamaasõitjaid
tühjades lennukites

(Kogust “Uute kivide kasvamine”, 1977)

Kaplinski on Vikerkaares üles astunud üle poolesaja korra: esimene tekst, mälestuskild “Varemed”  ilmus augustis 1986 (ajakirja 2. numbris) ning viimati ilmus mõtisklus masinast kui Euroopa ideaalist (märts 2014). Vahepealsel ajal on ta meie veergudel kirjutanud muuhulgas fašismist, Gilgamešist, globaliseerumisest, Heideggerist, Jeesusest, Jordaaniast, jumalast, kahtlusest, keelest, Krullist, kuradist, Masingust, meelelahutusest, müüdist, Prometheusest, reaalarvudest, rändtuvidest, Sun-zist, Supilinnast, Tartu vaimust, Tom of Finlandist, Tuhkatriinust, tõest, unustusest, usust, uskmatusest, vanapaganast, vaimueliidist ja y-tähest.

Õnnitleme pärjatut.

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar