
Kurat on kristliku kujutlusilma keskne tegelane. Kuigi tema sünniloo lätted on piiblis, on kurat suuresti varakristlike kirikuisade leidus.[1] Teispoolse olendina võis kurat ennast näidata väga mitmel moel, ta võis ilmuda…

Täieliku lahtilaskmiseni jõudmiseks ei piisa sellest, kui olla õnnetu. Vaja on lohutamatut õnnetust. Lohutust ei tohi olla. Mitte mingit kujuteldavat lohutust. Kirjeldamatu lohutus laskub siis. Andeks anda võlad. Leppida minevikuga,…

19. sajandi Euroopas hakkavad tekkima lapsed. Alamõõdulisi inimesi oli muidugi eksisteerinud varemgi, nüüd aga hakatakse lapseiga käsitama mitte bioloogilise eluetapina, vaid kultuurilise konstruktina.[1] Hakatakse valmistama ekstra laste jaoks mõeldud esemeid…

Umbes-täpselt siis, kui Eesti oli saanud Nõukogude Liidu painest vabaks, kogesin mina oma keha painet üha tugevamalt. Hakkasid kasvama rinnad, algas menstruatsioon. Ühiskondlik ja isiklik murrang toimusid samaaegselt. Kasvavad rinnad…

„Ja siis ma näen asju, mis mind lausa kohutavad. Uuk jookseb klassi, käes kimp vitsu: „Kes siin karjus nii koledasti? … Ah sina see olidki! Tule siia ahju juurde!“ ……

Sada aastat tagasi, märtsis 1922 hakkas Tallinnas ilmuma noorte kirjanduslik kuukiri Vikerkaar.[1] Algatajaks oli 31-aastane Madis Küla (kirjanikunimega Nurmik), Haapsalu algkooliõpetaja, kes 1921. aasta sügisel oli valitud ka Eesti Kirjanduse…

Venemaa astus sõja uude faasi, kui Vladimir Putin kuulutas 21. septembril välja „osalise“ mobilisatsiooni, täpselt seitse kuud pärast oma esimese kõnet, millega alustas „sõjalist erioperatsiooni“ esmalt Donbassis ja siis kogu…

Jaanuaris 2022 kirjutas Delfi ärileht, et Eestis toetab uue põlvkonna tuumajaama kasutuselevõttu 68% küsitletutest. „Kõrged gaasi ja elektri hinnad … on pannud inimesi … aduma, et põhjamaal ainult heale ilmale…

Selle Vikerkaare numbri kunstirubriigi fookuses on Kristina Normani ja Bita Razavi näitus „Orhideliirium: Iha külluse järele“, mis esindab Eestit 59. Veneetsia biennaalil (2022). Tõukudes Emilie Rosalie Saali (1871–1954) botaanilistest joonistest,…

Sirje Runge (snd 1950) on Eesti kunstiajalukku kirjutatud eelkõige 1970. aastate kunstiuuendaja ja geomeetrilis-minimalistlikku abstraktsionismi viljeleva maalikunstnikuna. Tema koguloomingu kontekstis on 70ndate lõppu dateeritud litograafia „Natüürmort peegliga“ (ka „Autoportree Venusena“)…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.