
Selles kirjutises tuleb juttu kahest juudisoost Eesti ettevõtjast – Leo Ginižiskist ja Hanon Pozaiskist, nende vintsutustest, süüdistustest vapsluse toetamises, koostööst Eesti karistussüsteemiga, Kihnu saarele sundasumisele saatmisest. Juudid on Eesti aladel…

Ilmunud Vikerkaares 1996, nr 1–2 JAAK RÄHESOO. HECUBA PÄRAST: Kirjutusi teatrist ja draamast 1969-1994. Ilmamaa, Tartu, 1995. 320 lk. (Eesti mõttelugu; 3). “…ajalootaju kohustab inimest kirjutama mitte ainult omaenda põlvkonna…

Sattusin Twitteris arutellu (teema polegi nii väga oluline), mille lõpetas tervemõistuslik mees paremsirgega: „Kus ja kes kehtestab lõpliku tõe?“ Hea strateegia, seda võib kasutada põhimõtteliselt ükskõik millise vestluse nokki löömiseks.…

Kannab õlgadel kodu, aialappi, põldu, lehmi, sigu, vasikaid, lapsi. Selg imestab et ei murdu. Käed imestavad et ei kuku otsast. Tema ei imesta. Nagu verine kepp toetab teda kadunud ema…

Autorikino ja menufilm, kunst ja meelelahutus, kriitikute pailaps ja publiku lemmik. Need on vaid mõned vastandused, mida filmimaailma kirjeldamiseks sageli kasutatakse. Elava ja rikkaliku kultuuriruumi tuumaks võiks aga olla mitmekesisus…

„See ainult näib nii, nagu oleks meil valik.“ Sõnad, mis jahmatavad oma sügavuse ja julgusega. Öeldud poolteist aastakümmet tagasi, on nad nüüdseks unustatud ja neid ei tsiteerita.[1] Kuid psühholoogiaseaduste järgi…

Ilmunud Vikerkaares 2007, nr 6 Paul Gerhardti (1607–1676) juubeliaastapäeval on Tartu 17. sajandi luule meenutamine sügavaimal viisil põhjendatud. Ühelt poolt – Gerhardti luule on sündinud samast luuletraditsioonist, mis ilmnes ka…

Kui öeldakse „Ida-Virumaa“, siis kerkivad enamasti silme ette tööstusettevõtete suitsevad korstnad, rikutud maastik, reostunud vesi ja suur hulk võõrtöölisi, kes aastakümnete eest sinna tulnud. Vähematele meenub ka pankrannik, suursugused mõisad…

Üks mu armastusväärne kaasteeline tavatseb ikka ja jälle meelde tuletada tsitaati eesti spordireportaaži kullavaramust: „Aga meie muidugi piilume silmanurgast vilksamisi sinna kaugele tahapoole, kus kusagil väga paksus udus võitleb Raido…

„Valu, mis valu? Hetkel, kui mu keha maapinna kohal ripub, läheb mu vaim puhkusele. Minu jaoks ei tähenda see valu, vaid enese kaotamist iseenda sisse, et enesega üheks saada.“[1] Niimoodi…

Ülesanne kirjutada lähiajalukku jäänud Eesti dopingujuhtumitest tekitas kimbatust. Kirjutamine on vaev ja sellega peaks saavutama midagi kasulikku. Aga kelle jaoks? Toonased lood sisaldasid palju meelelahutuslikku, sealhulgas ajasid masse vihale. Masside…

Alustan lahtiütlusega. Esindan füsioteraapia eriala, mis on aastakümneid tegelenud inimeste kehadest „vigade“ otsimise, leidmise ja parandamisega. Ühtlasi puudub mul puudega elamise kogemus, mis teeb mind automaatselt selle teema osas autsaideriks…

„Oliver ja Ulrike avastavad seksuaalmaailma“ (1991) ja „Avameelselt abielust“ (1974) – need kaks raamatut, üks noortele, teine täiskasvanutele, tundusid kaua olevat peamised vahendid seksuaalmaailmast laiema pildi andmisel.[1] Tänane pilt on…

Jalgpallist räägitakse palju. Isegi põhjendamatult palju. Pean silmas jutte, mis keerlevad konkreetsete mängude ning neis osalevate mängijate, treenerite ja kohtunike ümber: eelvaated, ennustused, meditsiinilised raportid, kommentaarid, analüüsid, kokkuvõtted… Jalgpall on…

Klaus Theweleit on saksa kirjandusteadlane, kes vapustas eelmise sajandi 70ndate keskel Freiburgi ülikoolis kirjutatud dissertatsiooniga kogu Lääne-Saksa humanitaarteadust. Aastatel 1977–1978 ühes väikekirjastuses ilmunud 1147-leheküljeline oopus „Männerphantasien“ muutus vasakintellektuaalide hulgas kultusteoseks.[1]…

KehapoliitikaKehapoliitika all mõeldakse tavasid ja poliitikat, millega ühiskonnas inimkehasse puutuvat reguleeritakse. Kui palju ja mis viisidel saavad inimesed ise oma keha kontrollida ning kuidas seda mõjutavad ühiskondlikud rollid, normid ja…

Inimeste kehalisuse kogemine on nii läbi uuritud ja ideologiseeritud, et midagi lisada justkui pole jäänud. Samas olen ise tajunud, et on raske oma kehalisusekogemust mõtestada, seda ühiseluliselt problematiseerimata. Tseremoniaalsus, millega…

Ilmunud Vikerkaares nr 11–12, 2000 Meie ei kuulu nende rahulolematute hulka, kes juba enne Preisi tsensuurimääruse ilmumist teatavad: Timeo Danaos et dona ferentes.1 Vastupidi, kuna uue instruktsiooni järgi on lubatud…

Ilmunud Vikerkaares 4–5, 2013 Ehkki 20. sajandi iseloomustamiseks võiks leida mitu usutavat silti, oli sotsiaalajaloo seisukohalt selgesti tegu töölisklassi sajandiga. Esimest korda sai töötavatest eraomandita inimestest suur ja püsiv poliitiline…

Hiphopi ja räppmuusika omaksvõtt Eestis algas 1980. aastate lõpus ja langes ühte Nõukogude Liidu kokkuvarisemisega. 90ndatel domineerisid Eestis sotsiaalsed diskursused, mis soosisid Euro-Ameerika väärtuste kiiret ülevõtmist. Nii oli ka esimeste…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.