ERICH FRIED Kivide aegSaksa keelest tõlkinud Maarja Kangro
PROOSA
URMAS VADI Kääbussiga
LAURI SOMMER Kureneiu
KERTU MOPPEL Kangelase teekond
JIM ASHILEVI Ei vigise
EESTI ÖKONÄGEMUSED Toimetajalt MANIFESTID: EXTINCTION REBELLIONI EESTI TOIMKOND Milleks kodanikuallumatus?; FRIDAYS FOR FUTURE EESTI Vastuhaku vajalikkusest POLIITIKA: FRANCESCO ORSI Kuidas antropotseenis õigesti talitadaIngliskeelsest käsikirjast tõlkinud T. P.; TEELE PEHK Rahvakogu; GUSTAV KALM Arvestuslik uutmine; JOONAS KIIK Lippmaa on surnud, kuid tema vaim elab; KAAREL TARAND Kui relv ei reostaks päid ja maid ÖKOSÜSTEEMID: KALEVI KULL Kohalik kooslus; MIHKEL KANGUR Keskkonnasuhe; MART MERISTE Elurikkus; AVELIINA HELM Maastikud KLIIMA: MAIT SEPP Tulevikukliima; ANTTI ROOSE Tujukas ilm, toaeestlane ja uus maailmakord
LOODUSVARAD: PIRET VÄINSALU Ida-Virumaa üleminek; ÜLO NIINEMETS Välisõhk; PEEP MARDISTE Vesi; JAAN PÄRN Veekogud; LINDA-MARI VÄLI Puiduenergia TOIT JA TERVIS: RIINA RAUDNE, TAAVI TILLMANN Rahvastiku tervis; KADRI AAVIK Toitumine: loomselt taimsele; RANDEL KREITSBERG Ökosüsteemi kaitse ravimite eest
LINN: TUUL SEPP Looduse hüvede toomine linna; ELO KIIVET Maailma päästmise ruum; FRANCISCO MARTÍNEZ Häda vananemise ja allakäigu pärast Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud T. P.; TAURI TUVIKENE Liikuvusest linnades
ÜHISKOND JA INIMESED: LAUR KANGER Suured siirded; ANU PRINTSMANN Põlevkivibassein täis sädemeid; AET ANNIST Hirmuga kliimamuutuste vastu KULTUUR: ANNE KULL Teoloogia antropotseenis; TIMO MARAN Antropotseeni lõpp; MAREK TAMM Milline võiks olla meie minevik? LINDA KALJUNDI Eestlus – loodusrahvamüüt keskkonnakriisi ajastul; PEETER LAURITS Kunst antropotseenis; KEIU VIRRO Et teatrirahvas külmaks ei jääks UTOOPILIST: KAIDO KAMA Eurooplaste vastutus; REIN KURESOO Pentti Linkola väljakutse; MARGUS OTT Ökoloogika
KUNSTILUGU
HEIDI BALLET Globaalse kuuluvuseta pole globaalset hoolivust. Intervjuu Tanel Randerile
VAATENURK
HASSO KRULL Holokaust eesti moodi Valdur Mikita. Eesti looduse kannatuste aastad. Manifest Eesti metsale, kirja pandud iseenda jaoks 2018. aasta suvel ja sügisel, aga kardetavasti sai see natuke liiga sünge. Vara, 2018. 110 lk. 15.95 €.
Ökoloogilise mõtlemise üks vorm on idee, et inimkond tuleks kas tervenisti või osaliselt hävitada. Nähes inimeste teostatud laastustööd on sellise mõtte ajend arusaadav. Ometi pole see muud kui tollesama ökofoobse käitumise apoteoos, viimane aste, loogiline lõpetus, kus allutav, ekspluateeriv ja hävitav hoiak muutub refleksiivseks ja pöördub enda vastu. Põhimõte on…
Rahvatervise distsipliin on kunst ja teadus, mis hõlmab ja koondab ühiskondlikke pingutusi haiguste ennetamiseks, tervise parandamiseks ja elu pikendamiseks. Selle eesmärgi saavutamine pole teadagi lihtne ega sõltu vaid rahvatervise ametnikest ja aktivistidest. Kuna inimeste tervis sõltub otseselt nende laiemast elukorraldusest, siis peavad rahvatervisega tegelejad sageli oma liistude juurest teiste valdkondade…
Eesti on euroopastunud ja üleilmastunud, aga mitte oma kliimapoliitikas. Meie põlevkivipatud on seni nuhtlemata, sest NSV Liidu lagunemise aegne kasvuhoonegaaside heitemaht on pakkunud meile odava elektri ja kalli eksportõliga majandusõitsengut ning ühtlasi jätnud kliimakohustuste täitmisel 30 aastat hingamisruumi. Nüüd läheb Eestil pingelisemaks, aga segadust ja silmakirjalikkust, teadmatust ja saamatust on…
Ehkki kliimamuutuses on oma osa kõigil inimestel, erineb indiviidide panus antropotseenis ometi märkimisväärselt. Samuti on kõiksugustel võimalikel lahendustel märkimisväärne distributiivne mõju. Kes paiskab kui palju heitgaase atmosfääri? Kelle maa-alalt pärinevad nende heitgaaside tootmiseks tarvilikud maavarad? Kes sellisest majandussüsteemist kasu lõikab ja kes sellest seni kasu on lõiganud? Kes praeguse majandussüsteemi…
Eelmised naabrid kolisid nii äkki, korraga oli maja tühi, müügikuulutus rippus väravas, vettis ja pleekis. Tahtjaid muidugi oli, käidi vaatamas, mõned meie uutest potentsiaalsetest naabritest tulid isegi meiega rääkima ja küsima, kuidas siin elu on. Eks nad tahtsid muidugi näha, kas me oleme normaalsed, mis on ka arusaadav, sest naabritest…
Kõige hämmastavam ja õõvastavam praeguses ökoloogilises kriisis on tõsiasi, et peamine hävitustöö elukeskkonna kallal on toimunud mõne viimase kümnendi jooksul ehk siis ajajärgul, mil kõigil, kes vähegi teada tahtsid, oli olemas vajalik informatsioon, et oma käitumist muuta. Keskkonnakriis ei ole sajanditepikkune pöördumatu protsess, vaid pigem ühe inimpõlve saavutus. Enam kui…
„Sain hiljuti aru, kui haavatav on mu kodulinn ja et mitte „kas“, vaid „kunas“ põlengud ja üleujutused meid tabavad. Kuidas vaimseid praktikaid jätkata katastroofi korral? Kuidas ma oma kogukonda kaasan, kui neid takistab mobiliseerumast kliimaapaatia? Kuidas valmistuda vaimselt ja ökoloogiliselt?“„Arvestage kollapsi-järgsete elukohtade valikul kindlasti ka sellega, et tuumajaamad, mille eest…
Siin on mu hommikurutiin: tatsan aluspükstes (seisukorda arvestades rohkem nagu kummist niudevöö, päritolu teadmata) keerdtrepist alla, laksan lülitist tule põlema (arvetega tegeleb elukaaslane, nii et minu teadmiste järgi tuleb elekter seinast) ning hakkan sööma – maisihelbed (Poolast, valmistatud Rimi eritellimusel), kohuke (Lätist), kohv (ilmselt Brasiiliast, kusjuures Paulig kinnitab sertifikaadiga, et…
Antropotseen, algselt geoloogiline mõiste, on nüüdseks leidnud kindla koha ka humanitaarias. Teoloogia jaoks on intrigeeriv asjaolu, et piibellikust loomisloost (1 Mo 2) tuntud „põrmust/mullast“ loodud inimene on nüüd selleks mullaks ja maaks saanud uues ja sootuks pahaendelisemas tähenduses. 1967. aastal sai Lynn White Jr tuntuks väitega, et Lääne teoloogiline traditsioon…
„Nii nagu sina teed, ei tee seda keegi,“ ütles tegevprodutsendi abikaasa ja tõstis šampuseklaasi vastu oma leemendavat põske.
„Arvo teeb,“ ütles Marko.
„Nojah, tema teeb. Aga sina teed sedasama, mida tema teeb, aga natuke teistmoodi, sa lisad sellele oma võlu, oma väärtuse.“
Marko mõtles, et tegelikult oleks täpsem öelda „väärtusetuse“, või siis „madalama…
Oleme küll rahvaarvult väikesed, aga vaimult suured. Nii meile meeldib mõelda. Peame ennast suureks mitmes mõttes, aga ainult seal, kus see on mugav ja sobiv. Kuuleme tihti lauset: „Eesti panus kliimasoojenemisesse on imeväike – 100 korda väiksem näiteks Indiast –, suured saastajad peaksid probleemiga enne tegelema.“ Keskmine Indiast pärit inimene…
Ruumi loomist võib pidada kunstiks, kuid igapäevaselt mõistetakse selle all linnaplaneerimist, kinnisvaraarendust, projekteerimist, ehitamist ja lammutamist. Pehmete väärtuste kõrvale toob kõva äri karmid arvud. Euroopa Komisjoni andmetel tarbivad hooned ca 40% energiast ja tekitavad 36% süsinikuheitmest (ehituse ja materjalide tootmise kaudu), mis teeb neist suurima energiatarbija Euroopas. Lisaks toodab ehitussektor…
Kui David Attenborough avaldas enne USA presidendivalimisi Radio Timesile antud intervjuus arvamust, et Donald Trumpi mahalaskmine polekski halb idee, pidasid paljud Attenborough’ imetlejad seda kehvaks naljaks või märgiks sir Davidi lähenevast seniilsusest. Ähvardus tappa USA president (või ka presidendikandidaat) on Ameerika Ühendriikide seadustiku kohaselt raske kriminaalkuritegu. Seetõttu tuli ka FBI-l…
Tänase päeva jooksul tapetakse maailmas toiduks üle 150 miljoni maismaalooma.[1] Iga minuti jooksul raiutakse suuresti loomatööstuse tarvis maha ühe jalgpalliväljaku jagu Amazonase vihmametsa.[2] Loomakasvatus paiskab õhku 14,5% inimtegevusest põhjustatud kasvuhoonegaasidest,[3] mida on rohkem kui kogu maismaatransport kokku. 55% planeedi mageveest[4] ning 83%[5] põllumaast kasutatakse liha- ja piimatoodete tootmiseks.
Need faktid viitavad…
Linn on evolutsiooniliselt väga uus nähtus. Läbi inimkonna ajaloo oleme elanud hõredalt asustatud maapiirkondades. Linnadesse koondumine võttis suurema hoo sisse alles 20. sajandil ning nüüdseks elab linnades enam kui pool inimkonnast.
Need mõnisada aastat linnaelu on evolutsioonibioloogiliselt vaid kui silmapilk, mistõttu võib eeldada, et liigina ei ole me linnaeluga jõudnud kohastuda.…
Või võiks kliimakriis teatri justnimelt… jahedaks jätta? Otseses mõttes.
Sain mõne aja eest ühe igati asjaliku ja tunnustatud valguskunstniku pahameele osaliseks. Ühes arvustuses mõtisklesin selle üle, et hoolimata parimatest soovidest ei ole suurtes repertuaariteatrites võimalik lõpuni keskkonnateadlik olla. Kunstnik võib teha kostüümid ja lavakujunduse taaskasutatud kraamist, valgustid võivad olla nii LED…
Üldjoontes taanduvad meie pakilised mured kaheks: kuidas vähendada kasvuhoonegaaside emissioone ning kuidas ümber käia meid ümbritsevate maastikega (ja veestikega) nii, et säiliksid teised liigid, toimivad ökosüsteemid ja kogu nendega seotud looduse toimimine. Ilma esimeseta ei suuda me takistada kliimakriisi eskaleerumist üle inimkonnale ohtlike piiride, ilma teiseta jääme hätta nii kliimamuutuse…
Välisõhu saastus, kahjulike gaaside ja peenosakeste esinemine välisõhus, on Maailma Tervishoiuorganisatsiooni (WHO) hinnangul üks peamisi terviseriske. Saastunud õhk põhjustab südame- ja veresoonkonnahaigusi, kopsuvähki ning kroonilisi kopsuhaigusi nagu astma ja krooniline obstruktiivne kopsuhaigus. 2016. aastal elas 91% maailma rahvastikust paikades, kus õhusaastus ületas WHO välisõhu standarditega kehtestatud piirväärtusi.[1]
Õhusaaste koosneb gaasilistest komponentidest…
Ükskõik kas antropotseen saab uue geoloogilise ajastiku staatusse või mitte, võib seda määratleda kui aega, mil inimene kui liik on muutnud – olgu paremuse või halvemuse poole – Maad kui tervikut (elusolendite liike, ökosüsteeme, vesi, õhku, maad ja muidugi kliimat).[1] Siin kirjeldan ma esmalt kolme meie antropotseeni-aegse eetilise kitsikuse tunnusjoont…
Keskkonnakriis on kohal. Sel suvel purunesid kuumarekordid Belgias, Saksamaal, Hollandis, Suurbritannias ja mitmes Prantsusmaa regioonis, muuhulgas Pariisis. Lisaks Amazonase vihmametsadele põlesid metsad Siberis ja Alaskal. Orkaanihooaeg Atlandi ookeani läänerannikul on muutunud pikemaks ning orkaanid ise tugevamaks ja vihmasemaks – protsess, milles kliima soojenemine mängib oma osa.
Sagedasemad looduse stiihiad räsivad maailma,…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseks
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.
