Arvustus
-
ZA/UM-i kroonika ehk emad ja pojad
Pärast pisut ebatraditsioonilist sisenemist eesti kirjanduse ahtale skeenele on Mudlum õieti kõndinud lausa maaliliselt konventsionaalset kirjanikuteed. Novellide ja lühijuttudega paralleelselt on ta kirjutanud arvustusi ja mitmesuguseid ülevaateid (viimaseid küllap eri…
-
Kapten Kangro
Maarja Kangrol on hea hoog sees. Ta on kuulus, teda teatakse (kes ei tea luuletaja Kangrot, teab teda poliitilise aktiivsuse järgi, vankumatult liberaalse ilmavaate eest seisjana), tal läheb paganama hästi.…
-
Holokaust Eesti moodi. Valdur Mikita võitlev animism
1. Mets on tume. Ta on tume sellepärast, et temas on palju elu: paljusus on tume. Tumedus on tihe, detailirohke ja rikas, aga ta pole läbitungimatu. Ta pole pilkane pimedus,…
-
Alain Mabanckou ja tema neegrid Kolme Krossi kvartalist
Alain Mabanckou romaanis „Katkine Klaas“ avab Trois-Centsi kvartalis uksed Tuulest Viidud Krediidi nimeline baar. Sellest läheb lahti selline mäsu, et naaberriikidestki tulid kohale turistid, et näha oma silmaga seda paika,…
-
Päevavarga palverännak
„Pariis“ juhatab tagasi „Piiririigi“ juurde, mis tegi Õnnepalust Õnnepalu, kuigi ilmus 1993. aastal Emil Tode nime all. Sellega teosega oli Õnnepalu saanud selleks, kelleks tal oli saada, „Piiririigiga“ võitis ta…
-
Hagiograafiline romaan Arvo Pärdist
Joonas Sildre graafilise romaani „Kahe heli vahel“ keskne kujund on must täpp. Kõige kontsentreeritum, kõige eneseküllasem kujund, mida võime ette kujutada. Punkt on „ise omaenese maailm, iseenese kõiksus; tal ei…
-
Go, Sveta, go
Ei, Sveta Grigorjeva ei ole järgmine (:)kivisildnik. Kivisildnik on ju lihtsalt keskmisest natuke andekam grafomaan, kes saab iga oma reakese välja anda selle pärast, et tal on väheke ka ärisoont…
-
Autor eksib
Mait Vaigu esimene romaan on psühhologism kuubis. See tähendab, et kogu aeg ja ruum, kõik vektorid, on täidetud ainuüksi tegelaste peade sees toimuvate protsesside kirjeldamise ja eritlemisega. See on üleni…
-
Sandra Jõgeva kollektsioon kunstnikest, orjadest ja tsüklialkohoolikutest
Hiljuti eesti keeles avaldatud Alvis Hermanise päevikute puhul teadis autor täpselt, et kirjutab oma märkmeid avaldamiseks. Ka Sandra Jõgeva on „Avalikke ja salajasi märkmeid“ kirjutades ilmselt algusest peale vähemasti oletanud…
-
Miks inimene kirjutab novelli?
Miks kirjutab inimene novelli? Romaani ja draama kohta käib klišee, et kirjutatakse, sest teisiti ei saa. On vaja midagi öelda, südamelt ära saada, raamat on elutöö materjal. See on hea…
-
Mis kuradi pank
1989. aastal ei olnud äsja keskkooli lõpetanud Erkki Raasukesel aimugi, et temast saab mõni aasta hiljem Eesti suurima panga tippjuht. Küll aga oli pealinna külje all Saha-Lool sündinud noormehel juba…
-
Tagasi Oti juurde
Lühike vastus Kersna raamatu pealkirjas püstitatud küsimusele on muidugi: keegi ei tapnud, ta suri ise, ja kui veel lisada, et tegemist on täieliku haltuuraga, siis ongi põhiline enam-vähem kirjas. Ent…
-
Katki jäänud teekond
Tavaarusaama, et sport ei ole kultuur, võib veel kohati küsimärgi alla seada. Esiteks käivad nii sport kui ka kultuur ju vähemalt päevapoliitikas ühe ministeeriumi vastutusalasse ja sama eelarve alla, teiseks…
-
Eestikeelne „Mein Kampf“
Salapärane pop-up kirjastus kurjakuulutava ladinakeelse maksiimi „Feci quod potui, faciant meliora potentes“ (ld „tegin, mis suutsin, tehku paremini need, kes suudavad“) ja märksa vähem ütleva nime „Andres“ nime all on…
-
Lätlaste rahvuslik ajalugu
Ilmunud Vikerkaares 1996, nr 4 Lugejateni on jõudnud raamat, mis esitab Läti ajaloo nii, nagu seda näeb läti rahvuslane. Tegemist on rahvusliku ajaloomüüdiga, mis teatavasti on oluline osa rahvuslikust identiteedist.…
-
Surmasoovist emotsionaalsel nullnivool
Neoon Must, passi järgi Triin Randver, kirjutas raamatu haigusest, mille all kannatab ilmselgelt liiga palju inimesi. Romaanis „Ma tahan olla tema“ avaneb lugu sellest, kuidas depressioon, mida liiga sageli kurat…
-
Kuidas olla eestlane. Töövihik algajatele
Uut Mikita raamatut käes hoides ei saa keegi üle ega ümber tundest, et see kõik on juba olnud – kõike seda on juba räägitud varasemates raamatutes, erinevates raadioloengutes ja kohtumistel…
-
Ala välimääraja
LOODUSKAITSEALA: Janar Alal on silma ja huvi elu pisiasjade vastu. Ta on omamoodi avaliku ruumi Fred Jüssi, kes tähelepanelikult ja kannatlikult jälgib, dokumenteerib ja kirjeldab meile linnaloodust: trammides võbisevaid karvamütse,…
-
Too too cool for school emoluule 2017
fs on alati olnud üks vähestest, keda mainitakse ühe oma luule ja üldse luuletamise eeskujuna pea igas teises Värske Rõhu noore autori intervjuus. See on mulle alati kummalise ja huvitava…
-
Igal feministil oma naistepäev
Jüri Kolk on viimastel aastatel kirjutanud palju ja Jüri Kolgist on kirjutatud palju. Kriitikud on teinud oma tööd ja püüdnud kirjeldada tema tekstide eripära, kolgilikkust. Leitakse, et Kolgile on omane…
