Arvustus
-
Viljandist, sünoptiliselt
Lauri Sommer. Lõputu soovid. Tallinn: Menu, 2020. 134 lk. 17.99 €; Justin Petrone. Minu Viljandi. Tagasi alguses. Tartu: Petrone Print, 2020. 296 lk. 18.99 €. Kui keegi peaks üritama joonistada…
-
Elo Viidingu eitamine
Elo Viiding. Mina kõnelen kirjandusest. Tekste aastatest 2009–2019. Tallinn: Tuum, 2020. 140 lk. 14.99 € Kriitikakogumikku arvustades on kohane vaadelda ka seda, kuidas on kriitikas teosele seni lähenetud. Kui Mari…
-
Inimene sureb, piimjad pilved kaugele sõuavad
Martin Algus. Tagamaa. Tallinn: Varrak, 2020. 198 lk. 21.99 €. Aeg-ajalt kerkib taas päevakorda arutelu, kas on olemas „meie aja suur Eesti romaan“. Kui vaadata müügiedu pealt, siis on selleks…
-
Selle asja nimi on nuss
Võibolla peaks ma sellest raamatust kirjutama millalgi hiljem, võibolla aasta pärast, kui olen ise kodutu. Aga kas ma siis viitsiks? Vaevalt küll. Kui asjad on kord sinnamaale jõudnud, on inimene…
-
Surm – amet nagu iga teinegi
„Death and Taxes“ (D&T) on täpselt see, mida mängu nimi lubab: eksistentsialistlike küsimustega tegelemine rutiinse kontoritöö vormis. Kui traditsiooniline Vikatimehe kuju pärineb keskaegse talupoja maailmapildist, kus inimese elukaarele otsiti paralleele…
-
Oleks siis vähemalt sarmigi, kui kunsti ei ole
Naise seisundist pisikeses Ida-Euroopa riigis nimega Eesti pole palju rõõmustavat kõnelda. Naise riiklikult tunnistatud eneseväärikus põhineb sigimislikel kvaliteetidel – kõige parem on, kui naine enne kolmanda lapse ilmaletoomist tööle ei…
-
Koroonaelud ees- ja tagaliinil
Elo Selirand. Elu eesliinil. Koroonalahing Kuressaare haiglas. Tallinn: Tänapäev, 2020. 164 lk. 18.95 €. Eero Epner. Eesti koroona vastu: Nemad loovad meie sõnumeid; Nemad kaitsevad meid; Nemad kaotasid. Levila, märts–mai…
-
Võta ja nuusuta!
Ma ei tea, kuidas on teiega, aga minu jaoks pole midagi nauditavamat kui veeta pärastlõuna hea sõbraga jalutades, vahepeal tunnikeseks kohvikusse või baari istudes ning ühelt vestlusteemalt teisele hüpates uude,…
-
Larissa Joonas – tundmatu suurus Eesti luules
Larissa Joonas on Eestis elavatest venekeelsetest luuletajatest üks huvitavamaid ja andekamaid, kuid ometi pole tema loomingust eesti keelde jõudnud midagi peale täpselt ühe luuletuse Vikerkaares (2007, nr 9). Ta tuli…
-
“Disco Elysiumi” peategelasedZA/UM: kümme aastat hiljem
Kuidas tuua arvutimängud Eesti avalikkuse huviorbiiti? Üks võimalus oleks hakata keskse kultuurilehe toimetajaks ja kirjutada selle külgedel teiste tehtud arvutimängudest. Teine variant on luua nii mitmetähenduslik ja heal tasemel arvutimäng,…
-
Hea giidiga Aafrikasse
Rein Kuresoo. Seal, kus talvituvad suitsupääsukesed. Reisijutte Mustalt Mandrilt. Tallinn: Varrak, 2019. 288 lk. 26.95 €. Ligi veerand sajandit tagasi jõudsin esimest korda Aafrikasse. Läksin sinna nagu tavaline poolharitlasest linnavurle…
-
Vikerkaare toimetaja tegelane uskus diskosse.„Disco Elysium“ – kõige ebatõenäolisem mäng
1999. aastal ilmunud „Planescape: Torment“ kannab paljudes edetabelites videomängude ajaloo parima rollimängu tiitlit. „Planescape“ oli filosoofiline eksirännak, mis küsis: „Mis saab muuta ühe mehe loomust?“ 20 aastat hiljem esitavad Robert…
-
“Disco Elysiumi” metatasandeid„Disco Elysium“: hümn saamatusele ja lunastusele
Olen harva näinud, et mõni mäng saavutaks niivõrd kiire ja üksmeelse rahvusvahelise kogukonna heakskiidu. „Disco Elysiumi“ arvustusi lugedes võib jääda mulje, et kõneldakse juba mõnest legendaarsest klassikust: meelde tulevad mängud…
-
Kitš kitši pääl, klišee klišee pääl, ilma erilise sihita
Mikk Pärnitsa värskeim romaan on kultuuriajakirjanduses seni pälvinud vaid mõõdukat tähelepanu. See on kooskõlas autori kaliibriga, sest olgem ausad: ehkki oma mitmesuguste väljaütlemistega on Mikk Pärnits pälvinud ohtralt tähelepanu, ei…
-
ZA/UM-i kroonika ehk emad ja pojad
Pärast pisut ebatraditsioonilist sisenemist eesti kirjanduse ahtale skeenele on Mudlum õieti kõndinud lausa maaliliselt konventsionaalset kirjanikuteed. Novellide ja lühijuttudega paralleelselt on ta kirjutanud arvustusi ja mitmesuguseid ülevaateid (viimaseid küllap eri…
-
Kapten Kangro
Maarja Kangrol on hea hoog sees. Ta on kuulus, teda teatakse (kes ei tea luuletaja Kangrot, teab teda poliitilise aktiivsuse järgi, vankumatult liberaalse ilmavaate eest seisjana), tal läheb paganama hästi.…
-
Holokaust Eesti moodi. Valdur Mikita võitlev animism
1. Mets on tume. Ta on tume sellepärast, et temas on palju elu: paljusus on tume. Tumedus on tihe, detailirohke ja rikas, aga ta pole läbitungimatu. Ta pole pilkane pimedus,…
-
Alain Mabanckou ja tema neegrid Kolme Krossi kvartalist
Alain Mabanckou romaanis „Katkine Klaas“ avab Trois-Centsi kvartalis uksed Tuulest Viidud Krediidi nimeline baar. Sellest läheb lahti selline mäsu, et naaberriikidestki tulid kohale turistid, et näha oma silmaga seda paika,…
-
Päevavarga palverännak
„Pariis“ juhatab tagasi „Piiririigi“ juurde, mis tegi Õnnepalust Õnnepalu, kuigi ilmus 1993. aastal Emil Tode nime all. Sellega teosega oli Õnnepalu saanud selleks, kelleks tal oli saada, „Piiririigiga“ võitis ta…
-
Hagiograafiline romaan Arvo Pärdist
Joonas Sildre graafilise romaani „Kahe heli vahel“ keskne kujund on must täpp. Kõige kontsentreeritum, kõige eneseküllasem kujund, mida võime ette kujutada. Punkt on „ise omaenese maailm, iseenese kõiksus; tal ei…
