Blogi
-
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2025
2025 oli Vikerkaares rahvusvahelise ja kodumaise koostöö aasta, paraku küll seetõttu, et kriisid maailma eri otstes nõudsid süvendatud tähelepanu. Kolleegidega Ukraina PEN-is ja Public Interest Journalism Labis pühendasime oma märtsinumbri…
-
Vale tõuseb, tõde vajub
Eesti kinod mängivad sel talvel dokumentaalfilmi Eesti presidendist 2006–2016 Toomas Hendrik Ilvesest, keda vanemad põlvkonnad tunnevad hästi, nooremad ei ehk enam. Mis olekski parem hetk täiendada presidendist räägitavat lugu episoodiga,…
-
Toimetajalt: Meie igapäevast kriisi …
… püüab kirjeldada Vikerkaar. COVID-i kõrgajal hakati rääkima komplekskriisist, milles rahvatervise, majanduse ja keskkonna hädad võivad võimenduda tapatalguteks. Kriise on nii palju, et kõik ühte väiksesse ajakirjanumbrisse ei mahugi. Isegi…
-
Toimetajalt: Kõigest, mis kväär ja ohtlik
Selle ilma igav kainus rõhub nagu raudne soomus – kõigesse, mis kväär ja ohtlik, kiindub kirglikult mu loomus …võib-olla lipsas tsitaati täheviga, aga klassiku mõte jääb samaks. Märtsi Vikerkaare võtmesõnaks…
-
Auschwitz ja lõpplahendus
Üks koht on saanud Euroopa juute tabanud katastroofi sümboliks: Auschwitz [Oświecim]. Tema väljapaistvus on tingitud vähemalt kolmest asjaolust. Esimene väljendub paljastes arvudes. Auschwitzis hukkus rohkem juute kui kusagil mujal. Teine…
-
Toimetajalt: Dekoloniseerimisest ja monumentidest
Pärast 7. oktoobrit omandas sõna „dekoloniseerimine“ ühtäkki kurjakuulutava sisu. See hakkas tähendama eufemismi tapmistele ja piinamistele, mis taotlesid genotsiidi ja etnilist puhastust nende vastu, kes saanud külge koloniaalasuniku sildi. Maailmas…
-
Toimetajalt: Kõvade laudade visa puurimine
„Poliitika tähendab kõvade laudade jõulist, aeglast puurimist“ – see on Max Weberi kuulsamaid lauseid ja pärineb essee „Poliitika kui elukutse“ lõpetusest. Vähem mäletatakse tema mõttekäigu jätku, kus ta nendib, et hea…
-
Ukraina päevik, 10.–12. juuni
10. juuni Hommikusöök Proseccoga meie hotellis. Siis pidime asjad kokku pakkima. Olime lootnud Ostap Slõvõnskõiga kohtuda, kes oli just Lvivi tagasi jõudnud, aga tema oli hõivatud televisiooniga. Lootis küll, et…
-
Ukraina päevik, 9. juuni 2023
9. juuni Kell kolm kohtusime Ivan Franko Ülikooli ees Halõna Krukiga, kelle luuletusi ma olen Loomingule kahel korral tõlkinud. Halõna nägi välja kena, õitsev ja rõõmus, tunduvalt rõõmsam kui eelmisel…
-
Ukraina päevik. 7. juuni 2023
7. juuni Vihmane hommik. Kohtusime Orõsja Feduniakiga raekoja kohvikus Café Leopolis. Seal pakutakse “hommikusöögitorne” – need on kolme taldrikuga ehitised, kus alumisel suurel taldrikul on soolane roog (avokaado- ja lõheleivad…
-
Ukraina päevik, juuni 2023
6. juuni Sel hommikul oli Venemaa Kahhovka tammi puruks lasknud ja ÜRO Twitteris kuulutanud: “Teisipäev on vene keele päev”. Meie sõime Zamośćis hotellis Renesans hommikust (päris hea munapuder), võtsime Orlenist…
-
Kirjake Tartust
Jah, see oli 12. märtsil 1950 a., kui ma limbates «tormasin» oma valimisjaoskonna poole. Kui ma ütlen «limbates», siis pole seejuures vaja palju imestada, sest minu ajalikus instrumendis istub priske…
-
Vene emotsioonide eripärad: vimm, hirm, lootus
Sotsioloog Grigori Judin oli üks väheseid vene eksperte, kes uskus 2022. aasta veebruaris, et Venemaa sõda Ukraina vastu on möödapääsmatu. Vaid kaks päeva enne sõja algust avaldatud artiklis ennustas Judin, et…
-
Kuidas lõpeb sõda Ukrainas?
Eelmisel aastal, varsti pärast seda, kui Vladimir Putin oli andnud korralduse tungida Ukrainasse, pöördusin ma ajaloolase Stephen Kotkini poole, et saada selgitust ja analüüsi. Olen seda teinud juba Nõukogude impeeriumi…
-
Toimetajalt: Isamaast & emakeelest
Enne kui uus – olgu ette ära öeldud, et – tööteemaline topelt-Vikerkaar müügile tuleb, veel tagasipilk 2022. aasta viimasele numbrile. Detsembrinumber oli otsekui ühe patriootliku erakonna valimisprogramm, kus kõne all…
-
Mälestusi Kalle Ellerist
Temaga suheldes polnud võimalik ennast kuidagi lõdvaks lasta. Ta lausa nõudis tähelepanu ja keskendatust. Isegi telefonitsi temaga suheldes võtsin tahtmatult valvelseisangu. Ta oli nagu loodud õpetajaks. Ta oskas õpetada, isegi…
-
Maarahvast
Esivanemame olid maarahvas.* Kõnelid maakeelt, igayhe meist esiisa nimeti ennast maameheks. See on paljukordselt kirjas, yheksateistkymnenda sajandi keskpaigani pöörduti kirjasõnas rahvaleme kui maarahvale. Tõik on praegugi ypris laialt tuntud. Praegusaegne…
-
Vikerkaare loetuimad tekstid, 2022. Ukraina
Aastat 2022 varjutas sõda Ukrainas. Ka Vikerkaare lugejad tundsid huvi kõige Ukrainaga seotu vastu. Sedavõrd, et aasta loetuimad artiklid pärinesid pea eranditult vahemikust veebruar-mai ning puudutasid Ukrainat: sõda, poliitikat, kirjandust,…
-
Toimetajalt: Marju Lepajõe 60
Oktoobri-novembrinumber on Marju Lepajõele (28.10.1962 – 4.07.2019) pühendatud Gedenkschrift, mida on aidanud koostada Kaarina Rein. (Meenutagem, et 5 aastat tagasi ilmus – samuti Kaarina eestvedamisel – sarnane Jaan Undile pühendatud…
