Aastat 2022 varjutas sõda Ukrainas. Ka Vikerkaare lugejad tundsid huvi kõige Ukrainaga seotu vastu. Sedavõrd, et aasta loetuimad artiklid pärinesid pea eranditult vahemikust veebruar-mai ning puudutasid Ukrainat: sõda, poliitikat, kirjandust, ajalugu. Sestap võtame kõigepealt kokku Ukrainaga seotud populaarsed teemad ja seejärel muu materjali – mida samuti jagub.

Oksana Zabužko vahetu ja vastuoluline essee “Kas tõesti pole ilmas süüdlasi?” küsis, miks on Lääs nõnda kaua Venemaa imperialismi tähelepanuta jätnud ning kuidas on Vene imperialistlikku diskursust toitnud kirjandus, kunst, muusika. Kas Dostojevski vastutab Butša eest? See küsimus küttis kevad-suvel kirgi nii mõneski seltskonnas ja Zabužko annab sellele halastamatu vastuse.

Ajaloolane Timothy Snyder räägib intervjuus Sławomir Sierakowskile, et Putini eesmärk on taastada igavikuline Vene impeerium, ühendades Ukraina Venemaaga. Tema hinnangul viib Putini motiivide geopoliitiline või majanduslik analüüs paratamatult rappa, sest Putin näeb ennast jumaliku ülesande täitjana ning Ukraina ründamise “dramaatilist žesti” oma pärandi kinnitamiseks vajalikuna. Millised on demokraatliku Venemaa väljavaated, seda võib juba intervjuust lugeda.

Majandusteadlane Branko Milanović analüüsib oma artiklis aga Venemaa majanduslikku tulevikku. Lühikeses perspektiivis on see kehv; pikas perspektiivis samuti kehv. Sanktsioonid, sõjategevus ja rubla nõrgenemine teeb vaeseid vaesemaks, sanktsioonidest kõrvalehiilimine aga annab alust kuritegelike võrgustike esile kerkimiseks ja tugevnemiseks. Pikas perspektiivis peab Venemaa asendama senini Läänest imporditud kaupasid ning orienteerima ennast ümber itta. Mõlemad ülesanded on aga ääretult keerulised, kui mitte võimatud.

Lugeda tasub ka Maarja Kangro “Ukraina päevikut”, mis annab edasi vahetuid muljeid sõja esimestest kuudest, Timofi Gavrõlivi ülevaadet Ukraina kirjandusest poliitiliste muutuste päevil ja muidugi kõiki teisi artikleid ka.

Kuna jõulud on kohe ukse ees, on paras aeg uuendada Vikerkaare tellimust ja tellida teine ka sõbrale kingituseks. Ajakirja võib lugeda nii paberil kui ka oma lemmik e-lugeril.

Populaarseimad Ukrainaga seotud artiklid olid Vikerkaare veebis järgmised:

“Saatan” juhib maailma ehk kus on põrgu keskpaik – Mihhail Epštein
Ukraina päevik I – Maarja Kangro
Kas tõesti pole ilmas süüdlasi – Oksana Zabužko
Igatsus romaani järele – Timofi Gavrõliv
Autokraatia ja sõda – Joseph Conrad
Ukraina ja tsivilisatsioonide kokkupõrke teooria – Oliver Roy
Putini lõppeesmärk – Timothy Snyder
Sõda Ukrainas ja üldkehtivad väärtused – paneelarutelu
Putin elab ajaloolistes analoogiates ja metafoorides – Ivan Krastev
Venemaa majanduslikud väljavaated – Branko Milanovic
Despoodi nõrkus – Stephen Kotkin
Putini sõda – Sergei Kovaljov
Ilma taevata – Natan Dubovitski

Samal teemal

Rahast, aga mitte ainult

Septembrikuise Vikerkaare fookuses on vara ja võimu suhted. Raha näib olevat kõigi teemade raamistus, olgu selleks siis poliitika, inimeste heaolu või keskkonna küsimused. See on ka pilt ise – too, millest me inimeste ja ühiskonnana unistada oskame. Laiem neoliberaalne süsteem loob seina, millel pilt ripub. Üha enam kipub aga pilt…

“On salapärane ilm inimese ajud”

Inimese aju pole ajas suuremat muutunud, kuid meie arusaam haigusest ja tervisest on tõlgendustele avatud. Määratleme haigust enamasti läbi sotsiaalsete suhete – see on miski, mis takistab meie igapäevast toimimist, suhtlust või tööalast võimekust. Ühiskondlikud ootused, kindlustunne ja poliitiline kliima mõjutavad omakorda otseselt meie psüühilist seisundit. Ometi on vaimsete probleemide…

Suvele vastu!

Juunikuine Vikerkaar pakub lugusid kõigest sellest, mida suurelt suveltki oodata – kultuurielamustest, kirjandusest ja toidust.
Ingrid Ruudi kirjutab Jaapani Teshima saare kunstimuuseumi külastusest. Seal saadud ruumikogemus ajendab mõtisklusi asketismi võimalikkusest ühiskonnas, kus minimalismistki on saanud tarbimismudel. Kas muutunud on maailm meie ümber või inimene ise, tema tähelepanelikkus ja imestamisvõime? Ometi võimaldab…

Tõde ja rahvusvaheline õigus

Aprillikuine Vikerkaar võtab vaatluse alla geopoliitilised pained. Püüame meediaväljaannete kiire uudisvoo maalitud pildile sügavust lisada nii ajaloolises kui geograafilises plaanis. Numbri autorid tõmbavad paralleele Eesti ja Gröönimaa, USA ja Euroopa parempoolsete ning meie kaasaja ja rahvusvahelise õiguse kujunemisaastate vahele. Keskseks küsimuseks jääb – kas näeme uue maailmakorra teket või vana…
Vikerkaar