1-2/2009
Sisukord
Avaldatud artiklid
Nr 1-2/2009 sisukord.
LUULE
Rein Raud
*magava kuninga linnas …
Hasso Krull
*”On see tõsi? Tõesta.” …, *Jah, ma kirjutasin …, *Puud on katkised …, *Hommikul aknad …, *Kõrged lained …, *Isa, kas sa ei näe …, *”Hasso, tule vaata …
Kätlin Kaldmaa
Mõrv, Tahavad, Kuidas
Tõnu Viik
In Berlin zu Hause. Nr.4, In Berlin zu Hause.…
Rein Raud
*magava kuninga linnas …
Hasso Krull
*”On see tõsi? Tõesta.” …, *Jah, ma kirjutasin …, *Puud on katkised …, *Hommikul aknad …, *Kõrged lained …, *Isa, kas sa ei näe …, *”Hasso, tule vaata …
Kätlin Kaldmaa
Mõrv, Tahavad, Kuidas
Tõnu Viik
In Berlin zu Hause. Nr.4, In Berlin zu Hause.…
Märkmeid presidendi (m)ajast
Juhan Saharov
Märkmeid presidendi (m)ajast
Vaclav Havel, “Lühidalt palun”
Märkmeid presidendi (m)ajast
Vaclav Havel, “Lühidalt palun”
Märkmeid lagunevast Misantroopiast
Aet Annist
Märkmeid lagunevast Misantroopiast
Robert D. Putnam, “Üksi keeglisaalis”
Märkmeid lagunevast Misantroopiast
Robert D. Putnam, “Üksi keeglisaalis”
Mõtisklusi Burke ist ja tema ühiskonnapildist
Mart Nutt
Mõtisklusi Burke ist ja tema ühiskonnapildist
Edmund Burke, “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”
Mõtisklusi Burke ist ja tema ühiskonnapildist
Edmund Burke, “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”
Nüüdismaailma kriisi jutlustajate allakäik
Andrei Hvostov
Nüüdismaailma kriisi jutlustajate allakäik
René Guénon, “Nüüdismaailma kriis”
Nüüdismaailma kriisi jutlustajate allakäik
René Guénon, “Nüüdismaailma kriis”
Kordub ah kordub see uni
Mariliin Vassenin
Kordub ah kordub see uni
Joel Sang, “Ohvitseride maja”
Joel Sanga koondkogu “Ohvitseride maja” sisaldab lõviosa ta luuleloomingust: enamasti tekste, mis on näinud trükivalgust “Närvitrüki”-kogumiku tsüklis “Lätteasemed” (1971), “Abisõnades” (1985) ja “Vigade paranduses” (1988). Niisiis pole tegemist sugugi uute tekstidega, kuid ka mitte päris ära unustatud luuletustega, ning kõigest hoolimata mõjuvad…
Kordub ah kordub see uni
Joel Sang, “Ohvitseride maja”
Joel Sanga koondkogu “Ohvitseride maja” sisaldab lõviosa ta luuleloomingust: enamasti tekste, mis on näinud trükivalgust “Närvitrüki”-kogumiku tsüklis “Lätteasemed” (1971), “Abisõnades” (1985) ja “Vigade paranduses” (1988). Niisiis pole tegemist sugugi uute tekstidega, kuid ka mitte päris ära unustatud luuletustega, ning kõigest hoolimata mõjuvad…
In vino veritas
Tõnis Kahu
In vino veritas
Mihkel Raud, “Musta pori näkku”
Eks üldsus natuke nagu ise noris seda raamatut. Mitte et Mihkel Raud oleks korrakski kujunenud mingiks Eestis üsna tavaliseks ühe-teema-kuulsuseks. Ei, aga nende mitmete teemade seas, millest Rauaga näiteks meedias vestelda sooviti, oli tema alkoholiküllane minevik kindlasti alati üks. Kas sa tõesti olid…
In vino veritas
Mihkel Raud, “Musta pori näkku”
Eks üldsus natuke nagu ise noris seda raamatut. Mitte et Mihkel Raud oleks korrakski kujunenud mingiks Eestis üsna tavaliseks ühe-teema-kuulsuseks. Ei, aga nende mitmete teemade seas, millest Rauaga näiteks meedias vestelda sooviti, oli tema alkoholiküllane minevik kindlasti alati üks. Kas sa tõesti olid…
Stiilne vestern suurtel teemadel
Marek Tamm
Stiilne vestern suurtel teemadel
Rein Raud, “Vend”
Nimetusse väikelinna saabub laia kübara ja lehviva mantliga nimetu mees… Igaüks, kes on vaadanud vesterne, oskab oletada, mis juhtuma hakkab: rida efektseid kahevõitlusi, karistatud kurikaelad, õppetunnid linnaelanikele, väike, aga kirglik flirt, kuniks viimases kaadris kaob laia kübaraga kangelane mantli lehvides silmapiiri taha. Rein Raua…
Stiilne vestern suurtel teemadel
Rein Raud, “Vend”
Nimetusse väikelinna saabub laia kübara ja lehviva mantliga nimetu mees… Igaüks, kes on vaadanud vesterne, oskab oletada, mis juhtuma hakkab: rida efektseid kahevõitlusi, karistatud kurikaelad, õppetunnid linnaelanikele, väike, aga kirglik flirt, kuniks viimases kaadris kaob laia kübaraga kangelane mantli lehvides silmapiiri taha. Rein Raua…
Mida on Ida-Euroopal öelda sotsioloogiale?
Mikko Lagerspetz
Mida on Ida-Euroopal öelda sotsioloogiale?
Rootsi keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik
Avalik loeng Åbo Akademi professori kohale asumisel 20. aprillil 2007
Viimase kahe aastakümne jooksul on Euroopa subkontinent teinud läbi põhjaliku geopoliitilise ümberstruktureerimise – suurema, kui ealeski varem ilma sõjategevuseta aset on leidnud. Eksisteeriva sotsialismi langus ja Nõukogude Liidu lagunemine andis tulemuseks sellegi,…
Mida on Ida-Euroopal öelda sotsioloogiale?
Rootsi keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik
Avalik loeng Åbo Akademi professori kohale asumisel 20. aprillil 2007
Viimase kahe aastakümne jooksul on Euroopa subkontinent teinud läbi põhjaliku geopoliitilise ümberstruktureerimise – suurema, kui ealeski varem ilma sõjategevuseta aset on leidnud. Eksisteeriva sotsialismi langus ja Nõukogude Liidu lagunemine andis tulemuseks sellegi,…
Vähe on palju
Alari Allik
Vähe on palju
William James kirjutab 20. sajandi alguses, et moodne inimene peaks taas õppima julgelt laulma ülistust vaesusele, sest “me oleme hakanud vaesust sõna otseses mõttes kartma. Me põlgame igaüht, kes on valinud vaesuse, et lihtsustada ja päästa oma siseelu. Kui keegi ei ühine rahategijate segasummaga, siis peame teda…
Vähe on palju
William James kirjutab 20. sajandi alguses, et moodne inimene peaks taas õppima julgelt laulma ülistust vaesusele, sest “me oleme hakanud vaesust sõna otseses mõttes kartma. Me põlgame igaüht, kes on valinud vaesuse, et lihtsustada ja päästa oma siseelu. Kui keegi ei ühine rahategijate segasummaga, siis peame teda…
Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet
Lorenzo Cañás Bottos
Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Kultuuriline universalism vs relativism
Rein Raud
Kultuuriline universalism vs relativism
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Küsimus, kas inimkultuuris on rohkem ühtsust või varieeruvust, on pikka aega olnud kultuuriteoorias probleem, mis lahutab uurijad selgelt vastandlikeks leerideks ja millel on ka ideoloogilisi kaasnähteid. Tõepoolest, kui kultuurierinevusi põhjustavad olemuslikult samaste teadvusstruktuuride pinnapealsed variatsioonid, siis ei pruugiks me neile kuigi suurt…
Kultuuriline universalism vs relativism
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Küsimus, kas inimkultuuris on rohkem ühtsust või varieeruvust, on pikka aega olnud kultuuriteoorias probleem, mis lahutab uurijad selgelt vastandlikeks leerideks ja millel on ka ideoloogilisi kaasnähteid. Tõepoolest, kui kultuurierinevusi põhjustavad olemuslikult samaste teadvusstruktuuride pinnapealsed variatsioonid, siis ei pruugiks me neile kuigi suurt…
