LUULE
Rein Raud
*magava kuninga linnas …
Hasso Krull
*”On see tõsi? Tõesta.” …, *Jah, ma kirjutasin …, *Puud on katkised …, *Hommikul aknad …, *Kõrged lained …, *Isa, kas sa ei näe …, *”Hasso, tule vaata …
Kätlin Kaldmaa
Mõrv, Tahavad, Kuidas
Tõnu Viik
In Berlin zu Hause. Nr.4, In Berlin zu Hause. Nr 42, In Tallinn zu Hause, Joonistavad Jacques, Ain ja mina
Maarja Kangro
Vivat, crescat, floreat, Maadlus rahvusraamatukogus, Masinate pilk varases septembriöös, Väntsutaja-jumalaks, Abjektide eakus, Latriin 2, Vintis utopist
Ülar Ploom
Juuli ja august. 5 läbikirjutatud etüüdi
Kalju Kruusa
Mururoa, *hiina keelt kribin …, Taevas, Ei osanud olla, *Tegu on tundega …
Kirmen Uribe
Mai, Reisivihik: Bhutan, Täiuslikud asjad
Baski keelest tõlkinud Kalju Kruusa
Vladimir Nabokov
*Oo öö, ma kuulun sulle …, *Nõnda lihtsa ja rõõmsana …, Sküüt, *Mu sõber …, Liblikas, *Sa kirka valge pilve süles …, Paradiisis, Me nii tahtsime uskuda
Vene keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman
JUTUD
Maarja Kangro
Impotent ja surm
Jan Kaus
Pauk
Rein Raud
Magus kaarik
KUNSTILUGU
Tõnis Saadoja
“Kodulinn Tallinn”
ARTIKLID
Mihhail Lotman
Nabokov ja luule
Jaanus Adamson
Meie olemise tuumast
Eik Hermann
Laaban ja koerad
Jaan Puhvel
Keeleloo lumm
Ülar Ploom
Tekstilisest olemisest
Tõnu Viik
Kolm teesi kultuurivormide loomuse kohta
Rein Raud
Kultuuriline universalism vs relativism
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Lorenzo Cañás Bottos
Mõned põhjused, miks ma ei kasuta kultuuri mõistet
Inglise keelest tõlkinud Triinu Pakk
Triin Kallas
Mõlemal on õigus
Alari Allik
Vähe on palju
Mikko Lagerspetz
Mida on Ida-Euroopal öelda sotsioloogiale?
Rootsi keelest tõlkinud Ene-Reet Soovik
VAATENURK
Marek Tamm
Stiilne vestern suurtel teemadel
Rein Raud, “Vend”
Tõnis Kahu
In vino veritas
Mihkel Raud, “Musta pori näkku”
Mariliin Vassenin
Kordub ah kordub see uni
Joel Sang, “Ohvitseride maja”
Berk Vaher
Sa oled mul teine
Anti Saar, “Nemad kaks”
Andrei Hvostov
Nüüdismaailma kriisi jutlustajate allakäik
René Guénon, “Nüüdismaailma kriis”
Mart Nutt
Mõtisklusi Burke ist ja tema ühiskonnapildist
Edmund Burke, “Mõtisklusi Prantsuse revolutsioonist”
Aet Annist
Märkmeid lagunevast Misantroopiast
Robert D. Putnam, “Üksi keeglisaalis”
Juhan Saharov
Märkmeid presidendi (m)ajast
Vaclav Havel, “Lühidalt palun”
Eeva Park
Vestlus maailmaga
Wisława Szymborska, “Oma aja lapsed”

 

Samal teemal

Tallinnast Nuuki ja tagasi

Pole palju neid kohti, mis Tallinnast vaadates tunduksid olevat kaugemal kui Nuuk. Eesti pealinn kuulub Läänemere-äärsesse maailma, mida iseloomustavad lühikesed vahemaad ja pidev kalkuleerimine: parvlaevad ja tankerid, torujuhtmed ja radarid. Meri, mis Eestit kahest küljest piirab, on piisavalt kitsas, et seda vaevata ületada, ja samal ajal küllalt rahvarohke, et peita…
4-5/2026

Korra lubadus ja piirid

Kas meil on veel rahvusvahelist õigust vaja? Uudiseid (eriti Trumpi viimase aasta tegude kajastust) jälgides tundub, et suurriigid on lõplikult keeranud selja rahvusvahelise õiguse fundamentaalsetele põhimõtetele nagu jõu kasutamise keeld, suveräänne võrdsus või siseasjadesse sekkumise keeld. Aina sagedamini kõlab väide, et Teise maailmasõja järgne maailmakord on lagunemas või juba lagunenud.…
4-5/2026

Sulgvel ja sumbes

Kaks varast „kohtumist“ Kadriorus
Vaevalt keegi veel elavate kirjas olijaist on seisnud vastamisi Peeter Suure hiidkujuga pärastisel Vabaduse väljakul, kadus ta ju sealt varsti pärast esimest priiust. See pind pidi hiljem veel oma jao Suure lsamaa „Võidu“ ja „Adolf-Hitler-Platzi“ nime kandma. Minu enda eredaim mälestus sellest paigast pärineb Eesti Vabariigi 20.…
4-5/2024

Lugusid Eesti idaservast

Kui Eestis tuleks kellelgi mõte teha mingi „Peaky Blindersi“ tüüpi seriaal, siis leiaks selle tegevus aset Ida-Virumaal. Eesti idaosas oli 1930. aastatel poola, saksa, soome, rootsi ja läti keelt kuulda sama palju kui eesti keelt, seal moodustati jõuke ja Narva või Kiviõli taolistes paikades kandis iga poisikegi tulirelvi.
Üheks põhjuseks, miks…
3/2026
Vikerkaar