10-11/2011
Sisukord
Avaldatud artiklid
Nr 10-11/2011 sisukord.
LUULE
Triin Soomets
Töö
fs
*kus lillemüüjad…, *tammsaare…, *vana rõve valge mees…, *varblaseparv…, *Gunnar Graps laulab…, *mis on…, *inimestel on…
Hasso Krull
Ju
Jossif Brodski
Uus Jules Verne
Vene keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman
Mihhail Lotman
Brodski retroulmeline tsükkel
JUTUD
Urmas Vadi
Ruudolf Allaberdi viimane osa
Martti Kalda
Ühel päeval Aleksandroopolis
ARTIKLID
Indrek Ibrus
Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses
Kaido Kikkas
Vaba kultuur…
Triin Soomets
Töö
fs
*kus lillemüüjad…, *tammsaare…, *vana rõve valge mees…, *varblaseparv…, *Gunnar Graps laulab…, *mis on…, *inimestel on…
Hasso Krull
Ju
Jossif Brodski
Uus Jules Verne
Vene keelest tõlkinud Maria-Kristiina Lotman
Mihhail Lotman
Brodski retroulmeline tsükkel
JUTUD
Urmas Vadi
Ruudolf Allaberdi viimane osa
Martti Kalda
Ühel päeval Aleksandroopolis
ARTIKLID
Indrek Ibrus
Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses
Kaido Kikkas
Vaba kultuur…
“Veidratele värssidele” ikka uuesti mõeldes ehk kuidas (ka) võiks tänapäeval Dante “Põrgut” veel lugeda
Daniele Monticelli
“Veidratele värssidele” ikka uuesti mõeldes ehk kuidas (ka) võiks tänapäeval Dante “Põrgut” veel lugeda
Dante Alighieri, “Jumalik komöödia. Põrgu”
O voi ch’avete li ’ntelletti sani,
mirate la dottrina che s’asconde
sotto ’l velame de li versi strani
(Inferno IX, 60–62).
Võimalus (või kohustus?) kirjutada Dante Alighieri “Põrgule” n-ö pärisarvustus on praeguseks jäänud maailmas vaid vähestes…
“Veidratele värssidele” ikka uuesti mõeldes ehk kuidas (ka) võiks tänapäeval Dante “Põrgut” veel lugeda
Dante Alighieri, “Jumalik komöödia. Põrgu”
O voi ch’avete li ’ntelletti sani,
mirate la dottrina che s’asconde
sotto ’l velame de li versi strani
(Inferno IX, 60–62).
Võimalus (või kohustus?) kirjutada Dante Alighieri “Põrgule” n-ö pärisarvustus on praeguseks jäänud maailmas vaid vähestes…
Anti-“Tõde ja õigus”
Külli-Riin Tigasson
Anti-“Tõde ja õigus”
Aet Annist, “Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas”
1930. aastate algul uuris rühm sotsiolooge eesotsas Paul Lazarsfeldi ja Marie Jahodaga, mis juhtub ühes Austria külas, kui selle ainuke tööandja – suur tehas – on kinni pandud ja inimesed jäävad töötuks. Nad võtsid luubi alla väikese Marienthali küla, mis asus 25…
Anti-“Tõde ja õigus”
Aet Annist, “Otsides kogukonda sotsialismijärgses keskuskülas”
1930. aastate algul uuris rühm sotsiolooge eesotsas Paul Lazarsfeldi ja Marie Jahodaga, mis juhtub ühes Austria külas, kui selle ainuke tööandja – suur tehas – on kinni pandud ja inimesed jäävad töötuks. Nad võtsid luubi alla väikese Marienthali küla, mis asus 25…
Noore meediakunstniku portree: interaktiivsus, suhestumisesteetika ja vastutuse diagnostika
Raivo Kelomees
Noore meediakunstniku portree: interaktiivsus, suhestumisesteetika ja vastutuse diagnostika
Noore meediakunstniku portree: interaktiivsus, suhestumisesteetika ja vastutuse diagnostika
Wikileaksist ja kirjast seinal
Daniel Vaarik
Wikileaksist ja kirjast seinal
Ühel päeval läks Oskari hammas pooleks. Ilma hoiatamata. Lihtsalt korraga oli pool puudu. Muidugi oli Oskarini jõudnud vihjeid selle kohta, et selline asi võib inimesega juhtuda. Näiteks telereklaami kaudu, kus verine hammas kraanikaussi kõliseb. Oskari naine ütles ka, et Oskar peaks käima hambaarsti juures regulaar-selt hambakivi…
Wikileaksist ja kirjast seinal
Ühel päeval läks Oskari hammas pooleks. Ilma hoiatamata. Lihtsalt korraga oli pool puudu. Muidugi oli Oskarini jõudnud vihjeid selle kohta, et selline asi võib inimesega juhtuda. Näiteks telereklaami kaudu, kus verine hammas kraanikaussi kõliseb. Oskari naine ütles ka, et Oskar peaks käima hambaarsti juures regulaar-selt hambakivi…
Kaksteist teesi Wikileaksi kohta
“Mida ma arvan Wikileaksist? Ma arvan, et see oleks hea idee.” (Parafraseerides Mahatma Gandhi kuulsat teravmeelitsust seoses “Lääne tsivilisatsiooniga”.)
Infoturg ja digikultuur. Intervjuu Indrek Ibrusele
Robin Mansell
Infoturg ja digikultuur. Intervjuu Indrek Ibrusele
Inglise keelest tõlkinud M.V.
Käesolev Vikerkaare number keskendub autoriõigusele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale kui tänapäeva kodanikuühiskonna võtmeküsimustele. Teie lähenete meedia ja kommunikatsiooni uurimisele poliitökonoomiliselt. Mis selle lähenemisviisi eripäraseks teeb?
Meedia ja kommunikatsiooni poliitökonoomia uurimisel on omaette pikk ajalugu. (Uus)marksistlik ja institutsionalistlik traditsioon eristuvad üksteisest selle poolest,…
Infoturg ja digikultuur. Intervjuu Indrek Ibrusele
Inglise keelest tõlkinud M.V.
Käesolev Vikerkaare number keskendub autoriõigusele ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiale kui tänapäeva kodanikuühiskonna võtmeküsimustele. Teie lähenete meedia ja kommunikatsiooni uurimisele poliitökonoomiliselt. Mis selle lähenemisviisi eripäraseks teeb?
Meedia ja kommunikatsiooni poliitökonoomia uurimisel on omaette pikk ajalugu. (Uus)marksistlik ja institutsionalistlik traditsioon eristuvad üksteisest selle poolest,…
Kuidas päästa internet?
Warner Brothersi kuulus multifilmikangelane Wile E. Coyote (Koiott) demonstreerib üht multifilmifüüsika fundamentaalset printsiipi. Ta tormab üle kaljuserva seda märkamata ja kihutab alla kukkumata edasi. Koiott trotsib gravitatsiooni seni, kuni alla vaatab ja näeb, et seal on tühjus. Selle kimbatuse üle mõtiskledes ragisevad hammasrattad ta peas. Siis: nätaki.
Internet ja personaalarvuti järgivad…
Internet ja personaalarvuti järgivad…
Remiksimiseks vaba(statud) kultuur
Juhatamaks sisse oma arutlust tehnoloogia potentsiaalist ühiskonnale ja seadusandluse ohust sellele potentsiaalile, jutustan ma alustuseks mõned lood.
1.
1839. aastal leiutas Louis Daguerre dagerrotüüpia – tehnoloogia, mis võimaldas teha “fotosid”, nagu meie neid nimetaksime. See tehnoloogia oli kallis ja kohmakas ning fotograafiaturg oli imekitsuke.
1888. aastal leiutas George Eastman aga Kodaki – lihtsa…
1.
1839. aastal leiutas Louis Daguerre dagerrotüüpia – tehnoloogia, mis võimaldas teha “fotosid”, nagu meie neid nimetaksime. See tehnoloogia oli kallis ja kohmakas ning fotograafiaturg oli imekitsuke.
1888. aastal leiutas George Eastman aga Kodaki – lihtsa…
Copyleft ja omanditeooria
Mittemateriaalsete objektide eraomanduse ajalugu on läbi teinud kolm faasi.
1. faas (16.–18. sajand). Loojate (autorite ja leiutajate) õigused mõeldi välja 15. sajandi lõpul[1]ning sellekohane õigusrežiim kinnistus 18. sajandi jooksul.[2]Neid õigusi mõisteti kui loojate ajutisi, eksklusiivseid ja võõrandatavaid õigusi müüa originaalteoste koopiaid (copyright) ja saada kasu uutest leiutistest tingimusel, et need avalikustatakse…
1. faas (16.–18. sajand). Loojate (autorite ja leiutajate) õigused mõeldi välja 15. sajandi lõpul[1]ning sellekohane õigusrežiim kinnistus 18. sajandi jooksul.[2]Neid õigusi mõisteti kui loojate ajutisi, eksklusiivseid ja võõrandatavaid õigusi müüa originaalteoste koopiaid (copyright) ja saada kasu uutest leiutistest tingimusel, et need avalikustatakse…
Autoriõigusest 21. sajandil – realistlikult
Kärt Nemvalts
Autoriõigusest 21. sajandil – realistlikult
Autoriõigusest 21. sajandil – realistlikult
Vaba kultuur
Kaido Kikkas
Vaba kultuur
Vaba kultuuri liikumine (Free Culture Movement) on digiajastu edenedes üha laiemalt levimas. Võrgumaailmas on mitmetele varasemast ajast pärit arusaamadele, ka senisele intellektuaalomandi ja autorikaitse süsteemile, esitatud tõsine väljakutse. Üritagem kas või vastata küsimusele: kes on loonud Wikipedia, Linuxi operatsioonisüsteemi[1]või ka kogu interneti? Ja kui palju ta selle eest…
Vaba kultuur
Vaba kultuuri liikumine (Free Culture Movement) on digiajastu edenedes üha laiemalt levimas. Võrgumaailmas on mitmetele varasemast ajast pärit arusaamadele, ka senisele intellektuaalomandi ja autorikaitse süsteemile, esitatud tõsine väljakutse. Üritagem kas või vastata küsimusele: kes on loonud Wikipedia, Linuxi operatsioonisüsteemi[1]või ka kogu interneti? Ja kui palju ta selle eest…
Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses
Indrek Ibrus
Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses
“Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja mille käigus tekib tavaliselt lööklaine,” teab Vikipeedia defineerida. Plahvatuse kui nähtuse selline üldarusaadav olemus võimaldab kasutada teda ka metafoorina. Ja eks seda ka tehakse: “infoplahvatus”, “kirjandusplahvatus”, “kunstiplahvatus” jms, mida kriitikud nii kultuuriloos kui…
Plahvatuse võimalikkus tähendustööstuses
“Plahvatus on energia kiire vabanemise protsess, millega kaasneb ruumala ja/või temperatuuri ülikiire kasv ja mille käigus tekib tavaliselt lööklaine,” teab Vikipeedia defineerida. Plahvatuse kui nähtuse selline üldarusaadav olemus võimaldab kasutada teda ka metafoorina. Ja eks seda ka tehakse: “infoplahvatus”, “kirjandusplahvatus”, “kunstiplahvatus” jms, mida kriitikud nii kultuuriloos kui…
