10-11/2016

Sisukord

Vikerkaar pöörab paremale!Joseph de Maistre

inimohvritest ja revolutsioonist. Isaiah Berlin de Maistre’i verisest kujutlusilmast. Julius Evola: Rass ja džihaad. Lev Trotski natsidest. Jan-Werner Müller: Kuidas mõista ja mitte mõista populismi? Christopher Schaefer: Donald Trump ja maailm. Cas Mudde: EL-i paremradikalismi perfektne torm. Ulrike Guérot tsentripoliitika nurjumisest Euroopa Liidus. Marek Tamm uusreaktsionääridest. Aro Velmet: Katoliku internatsionaali võitlus “sooideoloogiaga”. Jaanus Vogelberg: Välisuudised paremmeedias. Paavo Piigi intervjuud paremradikaalidega. Rainer Kattel häälekast hääbujast Hardo Pajulast. Kalle Lasni vasakalternatiiv (Anders Härm).

Avaldatud artiklid

Novus ordo Trumpi

Novus ordo Trumpi

Palusime sõpradel jagada oma mõtteid ja tundeid Donald Trumpi võidu üle. Saabus seitse kaastööd.
10-11/2016

Täiuslik torm: paremradikalism Euroopas
Matteo Salvini, Harald Vilimsky, Marine Le Pen, Geert Wilders ja Gerolf Annemans (Reuters/Francois Lenoir)

Täiuslik torm: paremradikalism Euroopas

Ma eristan paremäärmuslust, mis on demokraatia kui niisuguse vastu, paremradikaalsusest, mis aktsepteerib demokraatiat, kuid vaidlustab liberaalse demokraatia mõningad alussambad, iseäranis pluralismi ja vähemuste õigused. Määratledes vaenlast „globaalse islamina“, kujutab see ennast demokraatia ja isegi mõningate liberaalsete väärtuste kaitsjana – näiteks üldise võrdsuse, kiriku ja riigi lahususe ning üha enam ka…
10-11/2016

Sooideoloogia ajaloost ehk katoliikliku internatsionaali kohtumine eesti rahvuslusega
Kaart Telliskivi loomelinnakus

Sooideoloogia ajaloost ehk katoliikliku internatsionaali kohtumine eesti rahvuslusega

Erinevalt peavoolu katoliiklusest mõistab liikumine Traditsioon, Perekond ja Eraomand (TFP) hukka kogu Lääne tsivilisatsiooni reformatsioonist alates, on veendunult antidemokraatlik ja antiegalitaarne ning kiidab heaks ka ajutise vasturevolutsioonilise diktatuuri, kui seda on vaja „rahva päästmiseks“ ning „heade inimeste tõeliste õiguste kaitseks“. Eestlaste ja Eesti Vabariigi traditsioonidega pole sellisel ühiskonnal suurt midagi…
10-11/2016

Uusreaktsionäärne mõtlemine

Uusreaktsionäärne mõtlemine

Traditsioonilisest konservatismist eristab (uus)reaktsionäärsust ennekõike radikaalsus ja revolutsioonilisus (isegi kui vasturevolutsiooni võtmes). Konservatismi kõige sügavam probleem on uusreaktsionääri silmis soov vältida suuri muutusi ja põlistada olemasolevat. See on andnud alust mõiste „konservatiivne revolutsioon“ välmimiseks, mis sai tuule tiibadesse Esimese maailmasõja järel ja on muutunud oluliseks niisamuti eesti uusreaktsionäärses mõtlemises.
10-11/2016

Mis on natsionaalsotsialism?

Mis on natsionaalsotsialism?

Isiksus ja klass – liberalism ja marksism – on natside silmis kurjast. Rahvus – hea. Kuid niipea kui kerkib omandi küsimus, pöördub filosoofia pahupidi. Ainult isiklikus omandis on lunastus. Idee rahvuslikust omandist on bolševismi sigitis. Jumalustades rahvust, ei taha väikekodanlus talle midagi anda. Vastupidi, ta ootab, et hoopis rahvus teda…
10-11/2016

Kui populism läheb üle piiri: kuidas mõista Trumpi välispoliitikat?

Kui populism läheb üle piiri: kuidas mõista Trumpi välispoliitikat?

Ametisse astub USA 45. president: “Trump on korduvalt kinnitanud, et tema põhiline relv on ennustamatus: oma plaanide vaenlasele välja näitamine on esimene märk halvast läbirääkijast. Niisiis ei pea Trump kunagi selgelt väljendama oma strateegiat, kuidas välispoliitiliste probleemidega, näiteks ISIS-ega, reaalselt toime tulla.“
10-11/2016

7 põhjust, miks „Klaaslaps“ on üks kõvemaid raamatuid eesti keeles

7 põhjust, miks „Klaaslaps“ on üks kõvemaid raamatuid eesti keeles

Praegu, seda lugu kirjutades, olen lugenud Maarja Kangro „Klaaslapse“ teist korda läbi. Ja jälle on sama tunne. Nagu oleks mind seest tühjaks ja veritsevaks kraabitud. Palju ilusat on jäänud siia kirja panemata. Las olla. Samas kahju on, kui seda raamatut vaatavad inimesed kui järjekordset „boring ass shit“ jama arusaamatutelt kulturnikutelt.…
10-11/2016

Kuidas mõtelda – ja mitte mõtelda – populismist

Kuidas mõtelda – ja mitte mõtelda – populismist

Ei saa olla midagi ekslikumat kui tavatarkus, nagu tahaksid populistid tuua poliitika rahvale lähemale või lausa januneksid otsedemokraatia järele. Nad küll ütlevad, et on ainsad, kes „rahva tahtest“ hoolivad, aga neid ei huvita lõppematu alt-üles protsess, milles kodanikud poliitikaküsimuste üle väitleksid. See, mida populistid peavad rahva tõeliseks tahteks, tuleneb sellest,…
10-11/2016

Poliitilise tsentri põrumine. Euroopa liit ja parempopulismi tõus
Matteo Salvini, Harald Vilimsky, Marine Le Pen, Geert Wilders ja Gerolf Annemans (Reuters/Francois Lenoir)

Poliitilise tsentri põrumine. Euroopa liit ja parempopulismi tõus

Nn populistid on Euroopa Liidu vastu. Nad lammutavad klassikalist parteidesüsteemi ja aitavad nõnda kaasa rahvuslike demokraatiate murenemisele. Seetõttu tembeldatakse populism ohuks, mis ähvardab liberaaldemokraatlikke ühiskondi. Kuid Euroopa populismiprobleem on kõigest teisejärguline. Suurim probleem on hoopis poliitiline tsenter! Tegelikku poliitilist opositsiooni Euroopa Liidus ei ole ja Euroopa Liidu otsused ei ole…
10-11/2016

Viimsi viimane võsavillem

Viimsi viimane võsavillem

Alguses tuli liikmeid juurde paar nädalas. Tasahilju, nagu häbenedes, saabusid nad metsa. Libistanud välu serval riided seljast, tulid nad pea sorgus halli kivi juurde. Pealiku palge ette. Ulusid anuvalt. Ja palusid karja vastu võtta. Koerad nuuskisid nad üle. Lakkusid ja puresid pisut. Säärane oli vastuvõtutseremoonia. Hundile kohane. Esimesel kuul liitus…
10-11/2016

Vikerkaar