PAAVO MATSIN Lenini valss, P. I. FILIMONOV Viies, MATT BARKER Ravim, JÜRI KOLK Namaste. Tehnovisioonid: TÕNIS KAHU muusikautoopiatest, KAAREL TARAND leiutamisreeglitest, KARL KRUUSAMÄE robotitest, KAUR MARAN fusioonist, AVELIINA HELM puuistutamisest, RALF-MARTIN SOE, ANNE ILU tarkadest linnadest, LAUR KANGER isesõitvatest autodest, TAMBET MUIDE jalgrattast, SIIM TUKSAM postdigitaalsest ökoarhitektuurist, TÕNIS SAARTS demokraatiast ja tehisintellektist, RAIVO RUUSALEPP digikaksikutest, KERLI ONNO, PILLE MUNI tehisintellektist maksuametis, INDREK IBRUS krüptorahast, TANEL TAMMET tarkvara needusest, TOIVO MAIMETS bioravimitest, RICHARD NAAR, ANDERO UUSBERG mõttejõu võimendajatest, ERKKI KARO, PETRI-JAAN LAHTVEE rohepöördest, LEOPOLD PARTS suurandmetest, ARVI TAVAST inimese ja masina suhtlusest, OLIVER LAAS tehisintellekti loomingust, STEN-KRISTIAN SALUVEER metakinost, JAAK TOMBERG ulmest, TOMAS JERMALAVIČIUS algoritmide sõjast, ANN VÄLJATAGA autonoomsetest relvadest, UNO VEISMANN planeetidevahelistest lendudest, KRISTJAN PORT olemise mõttest. Arvustused. Kärt Ojavee kunst.
Sisukord
Luule
EMILY DICKINSON XXXIInglise keelest tõlkinud M. V.
Proosa PAAVO MATSIN Lenini valss P. I. FILIMONOV Viies MATT BARKER Ravim
JÜRI KOLK Namaste
Tehnovisioonid TÕNIS KAHU Tardunud utoopiad paradiisilinnas, KAAREL TARAND Kõike uut ainult tuvidele, KARL KRUUSAMÄE En attendant Robot, KAUR MARAN Päikese kodustamine janu ei kustuta, AVELIINA HELM Kas puuistutamine saab olla kliimalahendus? RALF-MARTIN SOE, ANNE ILU Linnade automatiseeritus, LAUR KANGER Kellele on tarvis isesõitvat autot? TAMBET MUIDE Jalgratas – tulevikutehnoloogia minevikust, SIIM TUKSAM Arvutuslik puitbrutalism – postdigitaalne ökoarhitektuur, TÕNIS SAARTS Tehisintellekt ja demokraatia: kokkusobimatu, kuid paratamatu abielu, RAIVO RUUSALEPP Digikaksik – märkamatu vari, KERLI ONNO, PILLE MUNI Tehisintellekt: sama, mis internet aastal 1987, INDREK IBRUS Raharikkus, TANEL TAMMET Tarkvara sööb maailma, TOIVO MAIMETS Bioloogilised ravimid – kas meditsiini tulevik? RICHARD NAAR, ANDERO UUSBERG Kuhu mõttehiired lendavad, ERKKI KARO, PETRI-JAAN LAHTVEE Biorevolutsiooni kolmas tulemine rohepöörde ajastul, LEOPOLD PARTS Kuidas mõtelda suurandmetest? ARVI TAVAST Inimlik ja masinlik suhtlus, OLIVER LAAS Tehisintellekt kui meedium, STEN-KRISTIAN SALUVEER Filmitööstus metakino künnisel, JAAK TOMBERG Ulme tulevik ja tulevik ulmes, TOMAS JERMALAVIČIUS Algoritmide sõjadInglise keelest tõlkinud Triinu Pakk, ANN VÄLJATAGA Autonoomsed relvasüsteemid, UNO VEISMANN Astronautika: planeetidevahelised lennud, KRISTJAN PORT Olemise tähenduse lõputu lõpp
Kunstilugu OLIVER LAAS Materialistlik futuroloogia
Vaatenurk JANEK KRAAVI Valitud HeinsaarMehis Heinsaar. Võlurite juures. Jutte ja novelle 1997–2020. Tallinn: Paradiis, 2021. 304 lk. 22.99 €. SIIM LILL Sõnumeid LimbostPeeter Kormašov. Peatusest peatusesse. Tallinn: Kormgraaf, 2021. 208 lk. 18.99 €. MARI-LIIS MÜÜRSEPP Ära taltsutaKätlin Kaldmaa. Hundi taltsutamine. Tallinn: Hunt Kirjastus, 2021. 158 lk. 19.99 €. ARO VELMET Freudi unenäguJ. G. Ballard. Koleduste väljapanek. Inglise k-st tlk Jan Kaus. Tallinn: Salv, 2021. 190 lk. 16.99 € MIHKEL KANGUR Vahelduseks lootustandev nägemusChristiana Figueres, Tom Rivett-Carnac. Tulevik on meie teha. Jonnaka optimisti teejuht kliimakriisis. Inglise k-st tlk Lauri Liiders. Tallinn: Rahva Raamat, 2021. 238 lk. 19.99 €. LEMMIT KAPLINSKI Kuidas seletada kirjandust küberneetilisele karule?Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 €. PEEP MARDISTE Teadustekstiks maskeerunud äriplaanKadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 €.
„Pole midagi parata.“ Arst laiutas abitul ja samas kuidagi eleval ilmel käsi. „Mitu korda kontrollisin. Teised variandid on paraku välistatud.“
Miks paraku? Kas see nüüd tähendab midagi halba, midagi paratamatut, midagi sellist, millest mõeldagi oli õudne? Et kõik teised variandid, mis iganes need ka oleks, on paremad? Nagu perearst kunagi oli …
„Soov ravimeid võtta on tõenäoliselt olulisim tunnus, mis eristab inimesi ja loomi.“ Nii on öelnud William Osler (1849–1919), Kanada arst, üks Johns Hopkinsi haigla asutajaid, keda on nimetatud kaasaegse meditsiini isaks. Ravimid saadavad meid sünnist surmani ning üha uute, efektiivsemate ja ohutumate ravimite väljatöötamisele kulub ressursse rohkem kui kunagi varem.
Ajal,…
„Ühe karvutu ahvikarja kohta on meil õnnestunud leiutada nii mõnigi kaunis uskumatu asi.“Ernst Kline, „Ready Player One“
2021. aasta jääb igavesti kino ajalukku. Kuidas toda murrangulist aastat tulevikus käsitletakse – kas lõpu, alguse, radikaalse kannapöörde või hoopiski taas- või ümbersünnina –, jäägu tulevaste põlvede otsustada. Filmimaailm on olnud juba poolteist aastakümmet…
Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 € .
Elektrihind tõuseb rekordkõrgusse, et kukkuda järgmisel hetkel nii madalale, et tarbimise eest makstakse peale. Sellist turbulentsi põhjustab vajadus sõlmida rahu planeediga Maa ja liikuda kõigil elualadel keskkonnasäästlikumate lahenduste…
Kadri Isakar, Kalev Kallemets, Kaspar Kööp jt. Tuuma energia. Nüüdisaegse tuumaenergeetika arengusuunad ja väikesed moodulreaktorid. Tallinn: Postimees, 2021. 216 lk. 22.95 €.
„Tuuma energia“ on huvitav lektüür, millele ei oskagi Eestis võrreldavat vastet leida. Ühe firmaga (Fermi Energia) väga otseselt seotud inimesed on sõltumatute ekspertidena esinedes publitseerinud justkui neutraalse ülevaate, mille…
Oh vabadus, vooljuška!
Vana taskuvaras Konstantin Opiatovitš astus Tampere vanglapääslast hoolikalt puhastatud põhjamaisele trotuaarile ning päikse ere valgus lõi talle kasteedina näkku. Ta oli vaba, vaba nagu Batumis valmistatud ebamugav tumba, millel keegi istuda ei taha, või nagu äsja Argentiinast Euroopasse toodud tango, mida veel keegi tantsida ei oska. See seletamatult…
Kui küsitakse kirjanduse tuleviku kohta, siis tavatsen ikka vastata Henri Bergsoni sõnadega: „Kui ma teaksin, milline võiks olla tuleviku suurteos, peaksin selle ise kirjutama.“ Nõnda kõneledes pidas Bergson silmas mõistagi asjade üldist ennustamatust – seda, et asi saab olema võimalik olnud üksnes pärast seda, kui ta on tegelikuks saanud. Spekuleerida…
Noortefilmis „Elektrooniku seiklused“ (1979) tunneb peategelane, kuuenda klassi õpilane Sergei Sõroješkin enda sõnul „tõelist vabadust“, kui tema robotist teisik Elektroonik asendab teda koolis, trennis ja ühiskondlikult kasulikel töödel. Peagi aga muutub lugu filmis murelikuks, kui Sergei silmarõõm hakkab tema asemel eelistama elektroonilist teisikut ning selgub, et vargajõuk jahib Elektroonikut, et…
J. G. Ballard. Koleduste väljapanek. Inglise k-st tlk Jan Kaus. Tallinn: Salv, 2021. 190 lk. 16.99 €.
Kohtusin hiljuti sõbraga, kes oli äsja kolinud mu kodulinna Los Angelesse. „See linn pole üldse see, mida ma ootasin,“ ütles ta umbes esimese asjana. „Mõtled, et sind ootavad palmid, vabaõhurestoranid, rahulik elu – ja…
Tänapäevase tuumaenergia kauni, puhta, aga paraku suuresti müütilise sugulase fusioonenergia tulekust on räägitud aastakümneid. Kui uskuda viimase aja teateid, võib pea otsatu puhas energia olla lähemal kui kunagi varem. Muidugi on nii alati väidetud – praeguseks habemega tähelepaneku kohaselt oli fusioonenergia juba 20 aastat tagasi 15 aasta kaugusel.
Nüüd lubavad entusiastlikumad…
Kui mõni õnnelik inimene peaks täna enda valdusesse saama toimiva jalgratta, mis on valmistatud 1900. aasta paiku, oleks see talle ilmselt küllaltki tuttav sõiduk. Jalgratas nagu jalgratas ikka – kaks ühesuurust ratast õhkkummide, rombikujulise raami, juhtraua, sadula ning pedaalidega, mis kettülekande abil tagaratast ringi käima panevad. Väike oht on, et…
Relvad nagu ka kõikvõimalikud ennast valitseda ja suunata suutvad tehnoloogiad tõmbavad ligi megalomaane – seega liigub autonoomsete relvade ümber palju väga suuri ideid singulaarsusest, tapjarobotitest, maailmavallutusest, aga ka eetilisemast ning valutumast sõjast. Esimesena tuleb meelde kampaania „Peatage tapjarobotid“, millele on oma autoriteeti ja sära laenanud sellised teadus- ja tehnoloogiakuulsused nagu…
Tehnoloogilised edusammud on võimas jõud, mis suunab inimkonna ajalugu. Majandusest ja poliitikast kultuuri ja jõudeajani on tehnoloogia imbunud kõigisse valdkondadesse ning teda kujundavad omakorda laiemad sotsiaalsed, poliitilised ja majanduslikud kontekstid. Siiski on vaid vähesed muud elualad tehnoloogilise progressiga nii tihedalt põimunud kui sõda ja sõdimine. Tehnoloogia pakub järjest arenevaid sõjariistu,…
Üks tont käib ringi mööda ilma. Mul on selle kohta mõni pilt.
Pilt 1
Juulis avastati Ukrainas, Vinnõtsja linnas 3800 Sony Playstation 4 midagi arvutamas. Alguses arvati, et tegu oli bitcoin’i kaevandusega. Kuid võta näpust, masinad mängisid hoopis automatiseeritult EA FIFA online-versiooni, selleks et mängusisest raha teenida ja sellega kaubelda. Möödunud aastal…
2011. aastal kirjutas tuntud tehnoloog ja investor Marc Andreessen Wall Street Journalis artikli pealkirjaga „Why Software Is Eating the World“. Tarkvara-ringkondades levis ja püsib usk, et tarkvara – programmid ja IT laiemalt – hakkab üha rohkem domineerima n-ö vana majanduse üle. Ettevõtte – ja ehk samuti riigivalitsemise – edu sõltub…
Tulevikutehnoloogiatest rääkides tuleb silmas pidada paari põhimõtet. Esiteks kiputakse tehnoloogia lühiajalist mõju alati ülehindama ja pikaajalist alahindama.[1] Teiseks on tehnoloogia kasutuselevõtu kiirusel Gaussi kõverat meenutav seos selle arenguga.[2] See tähendab, et kiire kasvu faasis on väga palju just lühiajalise mõju ülehindamist ning kui uut tehnoloogiat piisavalt tundma õpitakse, järgneb kainestumise…
Tehisintellektist (Artificial Intelligence – AI, siin edaspidi TI) on saamas nn neljanda tööstusrevolutsiooni võtmetehnoloogia. Kolmas tööstusrevolutsioon, mille tulemuseks oli infotehnoloogiline pööre ning tänase digiühiskonna teke, põhines aluseeldusel, et inimesed disainivad ning kontrollivad masinaid ning tehnoloogiaid, mis nende elu mõjutavad. Neljandas tööstusrevolutsioonis on masinad aga ise kasvavalt õppimisvõimelised, tehes suurandmete ja…
ESTRAGON: Ta oleks pidanud juba siin olema.VLADIMIR: Ta ei lubanud ju päris kindlasti.ESTRAGON: Ja kui ta ei tule?VLADIMIR: Siis tuleme homme jälle.ESTRAGON: Ja ülehomme.VLADIMIR: Võimalik.ESTRAGON: Ja nii edasi.VLADIMIR: Tähendab. . . .ESTRAGON: Kuni ta kord tuleb.(Samuel Beckett, „Godot’d oodates“, tlk Aino Pärsimägi)
Õhk on ootusärevusest erakordselt paks. Ootavad ettevõtjad, et suurendada tootlikkust ja leida…
Masinõppesüsteemide areng üldise tehisintellekti (AGI) poole on üks viimase aja põnevamaid arutelukohti. Lisaks sellele, et vaieldakse tehnoloogia, eetika ja juura praktiliste küsimuste üle, puudub üksmeel ka suuremates küsimustes, alates juba AGI eesmärgist. Selle pooldajate üks suuremaid ootusi ja vastaste hirme on masinate jõudmine inimese tasemele. Samas pole üldse kindel, kas…
Jälgides, kuidas meedia kajastab isesõitva auto arengut, tundub, nagu oleks unistus tõelisest iseliikurist kohe täitumas. Selle tulekust võidaksid justkui kõik: tootmises ristub autotööstuse väärikas traditsioon Ränioru digivõlurite energiaga, elekter ja vesinik lisavad kestlikkuse sära, kasutaja lösutab mugavalt stiilse tehnoloogiaime istmel ning taustalt kostab rõõmsat ruigamist McKinsey konsultatsioonifirmalt, kes on äsja…
AI is like what the internet was in. . . . 1987, but beyond. So imagine what people thought the internet would be in 1987 to what it actually is today.(Will.I.AM, räppar, produtsent ja filantroop)
See tsitaat ilmestab laialt levinud arusaama, kui keeruline on ette kujutada tehisintellekti (AI) rolli meie elus mõnekümne aasta pärast.…
McKinsey Global Institute avaldas 2020. aasta suvel uuringu „Biorevolutsioon: innovatsioonid, mis muudavad meie majandust, ühiskonda ja elu“.[1] Oma analüüsis kaardistasid nad rohkem kui 400 teaduslikku läbimurret ja töös olevat innovatsiooni pea kõigis eluvaldkondades (toidust energeetikani), mis võiksid järgmise 20 aasta jooksul turule jõuda. Uuringus leiti, et põhimõtteliselt oleks võimalik 60%…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseks
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.