10-11/2022

MARJU LEPAJÕE LX: tõlkeid, esseesid ja novelle Mesopotaamiast, antiigist, keskajast, moodsast ajast Marju Lepajõe kolleegidelt ja sõpradelt. Ibykos, Sappho ja orfikud, Herodotos ja Platon, Philon Aleksandriast ja Palladios Galaatiast, Gregorius ja Hildegard, Jehuda al-Harizi ja Simone Weil. Tõest ja Trooja sõjast, gnoosisest ja kuradist, hispaanlaste mõjust Rooma luulele ja “Antigone” tõlgendustest Eesti laval, Lukianosest ja juhuluulest.

Sisukord

Tõlked

IBYKOS  Fragment 286  Vanakreeka keelest Carolina Pihelgas ja Neeme Näripä
Vaene mees Nippurist  Akadi keelest Amar Annus
SAPPHO  Vennaluuletus Vanakreeka keelest Carolina Pihelgas ja Neeme Näripä
Persephone hümn Vanakreeka keelest Elo-Mall Toomet
HERODOTOS  Kyros ja Tomyris: pärslaste sõda massageetidega Vanakreeka keelest Kaarina Rein
PLATON  1. ja 2. kiri Vanakreeka keelest tõlkinud ja kommenteerinud Jaan Unt ja Ivo Volt
ALEKSANDRIA PHILON  Esimese Moosese raamatu allegooriline tõlgendus Vanakreeka keelest Kristin Klaus
GALAATIA PALLADIOS  Historia Lausiaca Vanakreeka keelest Triin Rebane
GREGORIUS SUUR  Kahekõned Itaalia isade elust ja imetegudest Ladina keelest Kaspar Kolk
BINGENI HILDEGARD  Laule Ladina keelest Riina Ruut
JEHUDA AL-HARIZI  Abielust Heebrea keelest Kalle Kasemaa
SIMONE WEIL  Lahtilaskmine Prantsuse keelest Agne Pilvisto

Proosa
MEELIS FRIEDENTHAL  Muna
NEEME NÄRIPÄ  Noore Arturi armastused

Artiklid
JANIKA PÄLL  Tõe võlu ja valu
MAIT KÕIV  Trooja sõda, Helena ja Aphrodite: kangelaspärimus ajaloo ja mütoloogia vahel
JAAN LAHE  Gnoosis ja platonism
MAREK TAMM  Kuradi kodustamine 13. sajandi Euroopas
ÜLO SIIRAK  Marc-Antoine Muret’ Catulluse kommentaari eessõnast
MARIA-KRISTIINA LOTMAN  Mitmepalgeline kangelanna: Antigone Eesti kultuuriruumis

Kunstilugu
MAE VARIKSOO  Ilmar Malin.  Pilgu metamorfoos

Vaatenurk
NEEME NÄRIPÄ  Lukianos – kõnelev surnu  Lukianos. Surnute kõnelused. Vanakreeka k-st tlk Marilyn Fridolin. Tallinn: Kultuurileht, 2021. (Loomin­gu Raamatukogu; 2021/17–18). 73 lk. 4.50 €.
KRISTIINA ROSS  Siiras ülistuslaul eesti luulele  Wimberg. Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eesti­keelne luule 1637–1721 transpoetiseeri­tuna 21. sajandi kirjakeelde. Koostanud Jaak Urmet. Reval: EKSA, MMXXII. 286 lk. 27.99 €.

AVE TAAVET  Joonistused

Avaldatud artiklid

Lukianos – kõnelev surnu

Lukianos – kõnelev surnu

Lukianos. Surnute kõnelused. Vanakreeka k-st tlk Marilyn Fridolin. Tallinn: Kultuurileht, 2021. (Loomingu Raamatukogu; 2021/17–18). 73 lk. 4.50 €.
Tõlkekirjanduse arvustuse puhul on üldiselt kaks võimalikku lähenemist: saab arvustada algupärast teost või tõlget. Veidigi tundmatumate teoste puhul tehakse enamasti kombineeritult mõlemat – lugupeetud väliskirjanik ei ole oma võõrast päritolust hoolimata täiuslik, nii…
10-11/2022

Siiras ülistuslaul eesti luulele

Siiras ülistuslaul eesti luulele

Wimberg. Pruut, kuningas ja muusapoeg. Eesti luule algus. Eestikeelne luule 1637–1721 transpoetiseerituna 21. sajandi kirjakeelde. Koostanud Jaak Urmet. Reval: EKSA, MMXXII. 286 lk. 27.99 €.
Wimbergi / Jaak Urmeti raamatut võib pidada rõõmustaval viisil kultuurilooliselt märgiliseks: eesti kirjakeele algusaastate tekstid on asunud eesti autoreid taas loominguliselt kõnetama ja inspireerima. 19. sajandi…
10-11/2022

Historia Lausiaca

Historia Lausiaca

Esimene peatükk: Isidorosest
Kui ma esimest korda külastasin Aleksandria linna – see oli suure valitseja Theodosiuse teisel konsuliaastal,[1] nüüd on ta oma usus Kristusesse jõudnud inglite juurde –, sain seal kokku imelise mehega, kes kogu oma olemises ja tarkuses oli läbinisti kaunis. See oli preester Isidoros, Aleksandria kiriku võõrastemajapidaja.[2]
Nooruse esimesed lahingud…
10-11/2022

Vennaluuletus

Vennaluuletus

10-11/2022

Tõe võlu ja valu

Tõe võlu ja valu

Marju Lepajõe on öelnud, kommenteerides mõiste „tõejärgne maailm“ kasutamist: „Kahjuks ei saa pidada tõde ületatuks. Mis see on, mis on, kuidas see on ja kuidas inimene sellest aru saab – see teadmine on sama kaugel kui enne, isegi pärast Immanuel Kanti.“[1] Mõtisklusi selle üle, kuidas ja mis on tõde, võikski…
10-11/2022

Persephone hümn
Illustration from 19th century

Persephone hümn

10-11/2022

Esimese Moosese raamatu allegooriline tõlgendus
Fragments of Philo Judaeus by Harris, James Rendel (editer)

Esimese Moosese raamatu allegooriline tõlgendus

(1)
„Ja said lõpule viidud taevas ja maa ja kogu nende maailm“[1] (1Ms 2:1). Olles enne rääkinud mõistuse ja tajuvõime loomisest, võtab Mooses nüüd ette mõlema valmissaamise. Ta ei ütle, et teatav[2] mõistus või kindel tajuvõime on lõpule jõudnud, vaid vormid[3] – mõistuse oma ja taju oma. Sest sümboolselt kutsub…
10-11/2022

Abielust

Abielust

Esralase Heemani[1] jutustus:
Ma jäin laagrisse Teebeses,[2] et hellitada end mõnude leebuses, ning mu rõivaks oli lilleline kuub oma veetluses. Ühel päeval, kui istusin koos armsate kaaslastega, paremate perekondade poegadega, et meeliskleda kaunitest mängudest ja rõõmustuda lummavatest lauludest, tõstsin pilgu ja nägin: ennäe, kahvatu ja kurnatud mees oli seismas mu palge…
10-11/2022

Muna

Muna

Kuidas nägid välja esimesed ülikoolid? Ma näen kirikut, muidugi näen ma kirikut, katedraali. Selle tornid on kõrged, kaks torni, ülesse taevasse välja, samblase ja mustaks tõmbunud kivikatusega, mis siit-sealt vett läbi laseb. Vesi nõrgub katuselt alla veel kaua pärast vihma, tilgub seintele, niriseb mööda kujusid, triibutab need mustaks. Mustatriibulised kujud…
10-11/2022

Trooja sõda, Helena ja Aphrodite: kangelaspärimus ajaloo ja mütoloogiate vahel

Trooja sõda, Helena ja Aphrodite: kangelaspärimus ajaloo ja mütoloogiate vahel

Trooja sõja loo näol on tegemist algselt suuliselt edasi kantud pärimusega, mille juured ulatuvad tõenäoliselt vähemalt 12. sajandisse e.m.a. Umbes siis – hilise pronksiaja lõpul – võis aset leida konflikt Väike-Aasia looderannikul Dardanellide väina ääres õilmitsenud Trooja ehk Ilioni linna pärast, millest võis saada lähtekoht sajandeid edasi kantud ja edasi…
10-11/2022

Kuradi kodustamine 13. sajandi Euroopas

Kuradi kodustamine 13. sajandi Euroopas

Kurat on kristliku kujutlusilma keskne tegelane. Kuigi tema sünniloo lätted on piiblis, on kurat suuresti varakristlike kirikuisade leidus.[1] Teispoolse olendina võis kurat ennast näidata väga mitmel moel, ta võis ilmuda koletise, looma, kauni naise või koguni Kristuse endana.[2] Kuradi ilmumiskujud olid keskajal pidevas muutumises, suuresti seoses kristliku õpetuse enese teisenemisega.…
10-11/2022

Lahtilaskmine

Lahtilaskmine

Täieliku lahtilaskmiseni jõudmiseks ei piisa sellest, kui olla õnnetu. Vaja on lohutamatut õnnetust. Lohutust ei tohi olla. Mitte mingit kujuteldavat lohutust. Kirjeldamatu lohutus laskub siis.
Andeks anda võlad. Leppida minevikuga, nõudmata tulevikult hüvitust. Peatada aeg hetkepealt. Ühtaegu on see leppimine surmaga.
„Ta tühjendas enese oma jumalikkusest.“[1] Maailmast tühjeneda. Võtta kanda orja loomus.[2]…
10-11/2022

Toimetajalt: Marju Lepajõe 60

Toimetajalt: Marju Lepajõe 60

Oktoobri-novembrinumber on Marju Lepajõele (28.10.1962 – 4.07.2019) pühendatud Gedenkschrift, mida on aidanud koostada Kaarina Rein. (Meenutagem, et 5 aastat tagasi ilmus – samuti Kaarina eestvedamisel – sarnane Jaan Undile pühendatud kogumik.)
Juba enne oma liiga varajast surma sai Marjust legend: humanismi-humanitaaria tuline eestkõneleja Eesti avalikkuses, oodatud esineja ja sündmuste kommenteerija sõnumitoojana…
10-11/2022

Vikerkaar