$menuu_nimi: Telli_menuu
$submenu_hover: 1
$submenu_direction: horizontal
Toeta
$menuu_nimi: Ulemine_menuu
$submenu_hover: 
$submenu_direction: horizontal

9/2022

VIKERKAAR 100 – lapsest inimeseks. Roosmarii Kurvits ja Ivar Sakk Vikerkaare lapseeast. Ott Kagovere moodsa Vikerkaare välisilmest. Ilmar Trulli, Maarja Kangro, Ernst Enno luulet ning Mudlumi ja Aidi Valliku jutte mitmes vanuses lastele, Anti Saare, Mirjam Parve pedagoogilised poeemid. Triinu Pakk põrgulistest, ohvritest, orbudest 19. sajandi romaanis. Paavo Matsin esoteerikast lastekirjanduses. Ainiki Väljataga karistamisteadusest eestiaegses koolis. Kristina Birk-Vellemaa hilisnõukogude seksuaalkasvatusest. Heneliis Notton nüüdisnoorte hingeprobleemidest. Vaatenurgas pedofiiliast, grafomaaniast, koomiksitest jm.

Sisukord

Luule

ERNST ENNO  Juss päikesele
ILMAR TRULL  Köögiviljaroad; Karmid kartulid; Veidi veidrad veised; Väike majake maal; Raha ootab; Vamm; Poleks; Suletud uksed; Esimesed ja tagumised; Pikad pätiplikad; Riiuriiul; Majanduskriis; Vaene varvas; Mingid Mingid; Moodne musa; Pavlovi koera elu; Kunstikohvikus; Sabatähti silmitsedes; Unistuste täitumine; Lohe laul; Kuulus küülik; Suur linn; Tassike teed; Tark mees vihmas
MAARJA KANGRO  Rula; Koid; Kuradi sai; Nuhi sünnipäev; Puupeade laul; Viha; Valge vares ja must lammas
ANTI SAAR  Õudne lugu
MIRJAM PARVE  Legend Bernhard Pahapersest ehk: bukwalismi traagilistest tagajärgedest ninck nende mitte-eriti kangelaslikust mitte-just-ületamisest

Proosa
MUDLUM  Kadri ja pildistamine; Pidu ja muss
AIDI VALLIK  Kuri teisik; Tartu vaim

Artiklid
ROOSMARII KURVITS  Nime võim. Ajakiri Vikerkaar 1922–1925 ja 1930–1934
AINIKI VÄLJATAGA  Karistamisest eestiaegses koolis
TRIINU PAKK  Ingel, põrguline, ohver, orb – laps 19. sajandi Euroopa kirjanduses
PAAVO MATSIN  Mõnest müstilisest motiivist Eesti lastekirjanduses
KRISTINA BIRK-VELLEMAA  Seksuaalkasvatusest üleminekuajal
HENELIIS NOTTON  Millest ma räägiksin psühholoogile

Kunstilugu
IVAR SAKK  Vikerkaare kaaned, naiivsed ja grotesksed
OTT KAGOVERE  Jüri Kaarma ja Vikerkaare kujundused

Vaatenurk
HANNA LINDA KORP  Saada luuletajaks Grafomaania. Kirjanike Liidu noorte almanahh. Koost. Elisabeth Heinsalu jt. Tallinn: Kultuurileht, 2022. 96 lk. 9.99 €.
PIRET KARRO  8 sammu, kuidas vägistada last Vanessa Springora. Nõusolek. Prantsuse k-st tlk Anna Linda Tomp. Tal­linn: Kultuurileht, 2022. (Värske raamat; 30). 176 lk. 15.99 €.
MART VELSKER  Mitu teed Riste Lehari raamatu juurde Riste Lehari. KAFE. Tallinn: Tuum, 2022. 98 lk. 19.50 €.
AVE TAAVET  Kas Siberis kasvavad õunad? Jurga Vilė, Lina ItagakI. Sibe­ri haiku. Leedu k-st tlk Tiina Kattel. Tallinn: Draakon&Kuu, 2022. 236 lk. 26.50 €

AVE TAAVET  Joonistused

Avaldatud artiklid

Millest ma räägiksin psühholoogile
Heneliis Notton

Millest ma räägiksin psühholoogile

Trendikas on tõdeda, et ühiskonnas valitseb vaimse tervise kriis – pandeemia, nutiajastu, sõja, kiire elutempo, kapitalismi, ebarealistlike ilustandardite ja palju muu tõttu. Ilmselt kiidad kultuuriintellektuaalidest sõpradega järjekordset filmi või raamatut, mis käsitleb „vaimse tervise teemasid“, kuid sama tõenäoliselt lased iseend üle, kui regulaarselt töökoha vetsus nutmas käid. Kolm aastat tagasi…
9/2022
8 sammu, kuidas vägistada last
Piret Karro

8 sammu, kuidas vägistada last

VANESSA SPRINGORA. NÕUSOLEK. Prantsuse k-st tlk Anna Linda Tomp. Tallinn: Kultuurileht, 2022. (Värske raamat; 30). 176 lk. 15.99 €.
Lapsi ei peaks vägistama. Kas selle väitega ollakse ühehäälselt nõus? 1970. aastate Prantsusmaal leidus kultuurieliidis palju neid, kes radikaalsele kehalisele autonoomiale apelleerides hoopiski nõudsid, et täiskasvanute seksuaalsuhted teismelistega tuleks dekriminaliseerida. Eriti kuna…
9/2022
Saada luuletajaks
Hanna-Linda Korp

Saada luuletajaks

Grafomaania. Kirjanike Liidu noorte almanahh. Koost. Elisabeth Heinsalu jt. Tallinn: Kultuurileht, 2022. 96 lk. 9.99 €.
kas elu peabki nii üksildane olema?
kas oma inimeste leidmine
peabki nii raske olema?
kas inimesed päriselt elavadki nii??
käiaksegi haudadel koeri jalutamas
ja sitta luulet kirjutamas?
(Helin Müüdla, lk 16)
Noorel autoril on ütlemata kerge Eestis kiiresti tuntust koguda: piisab vaid…
9/2022
Sikaosäk
Mudlum

Sikaosäk

KADRI JA PILDISTAMINE
Enne kui ma kooli läksin, ei olnud meil omal fotoaparaati. Ema laenas kellegi käest digikaamera natukeseks ajaks ja siis läks lahti selline pildistamine, et oi-oi-oi. Ema tegi mulle pildi jaoks oma silmavärvidega väikesed lumikellukesed põskede peale ja siis võõrasemad. Mina tahtsin igale poole lilli, olin emaga kaasas, kui…
9/2022
Ingel, põrguline, ohver, orb
Triinu Pakk

Ingel, põrguline, ohver, orb

19. sajandi Euroopas hakkavad tekkima lapsed. Alamõõdulisi inimesi oli muidugi eksisteerinud varemgi, nüüd aga hakatakse lapseiga käsitama mitte bioloogilise eluetapina, vaid kultuurilise konstruktina.[1] Hakatakse valmistama ekstra laste jaoks mõeldud esemeid ja rõivaid, neile luuakse erisugune mängu- ja kasvukeskkond, kujuneb välja lastekirjandus, kasvab lasteajakirjade arv ning kvaliteet ja last hakatakse vaatlema…
9/2022
Valge vares ja must lammas jt luuletusi
Maarja Kangro

Valge vares ja must lammas jt luuletusi

9/2022
Seksuaalkasvatusest üleminekuajal
Kristina Birk-Vellemaa

Seksuaalkasvatusest üleminekuajal

Umbes-täpselt siis, kui Eesti oli saanud Nõukogude Liidu painest vabaks, kogesin mina oma keha painet üha tugevamalt. Hakkasid kasvama rinnad, algas menstruatsioon. Ühiskondlik ja isiklik murrang toimusid samaaegselt. Kasvavad rinnad tekitasid piinlikkust, sest keha sai ebamugavat tähelepanu. Piinlik ei olnud mitte tähelepanekuid teinud meestel ja poistel, vaid minul, keha omanikul.…
9/2022
Legend Bernard Pahapersest
Mirjam Parve

Legend Bernard Pahapersest

9/2022
Karistamisest eestiaegses koolis
Ainiki Väljataga

Karistamisest eestiaegses koolis

„Ja siis ma näen asju, mis mind lausa kohutavad. Uuk jookseb klassi, käes kimp vitsu: „Kes siin karjus nii koledasti? … Ah sina see olidki! Tule siia ahju juurde!“ … Tüdruk kahvatab ja värisedes läheneb koolmeistrile. „Koolmeistri-härra,“ palub ta nutuselt, „ega ma muidu poleks karjunud, aga …“ Aga juba on…
9/2022
Õudne lugu
Anti Saar

Õudne lugu

9/2022
Nime võim
Roosmarii Kurvits

Nime võim

Sada aastat tagasi, märtsis 1922 hakkas Tallinnas ilmuma noorte kirjanduslik kuukiri Vikerkaar.[1] Algatajaks oli 31-aastane Madis Küla (kirjanikunimega Nurmik), Haapsalu algkooliõpetaja, kes 1921. aasta sügisel oli valitud ka Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkonna lastekirjanduse sektsiooni juhatajaks. Tallinna tänavanurgal rääkis Küla-Nurmik lasteajakirja asutamise ideest Päewalehe vastutavale toimetajale Georg Eduard Luigale, kellele…
9/2022
Raamatuisse raiumata lasteluulet
Ilmar Trull

Raamatuisse raiumata lasteluulet

9/2022
Toimetajalt: Kas 100 aastat tagasi lapsi ka oli?

Toimetajalt: Kas 100 aastat tagasi lapsi ka oli?

Toimetust on jäänud kummitama üks igiammune sketš: näitleja – võib-olla Helmut Vaag? – küsib peenikese lapsehäälega:
„Vanaisa, vanaisa, kas tsaariajal lapsi ka oli?“
Ja vastab jämeda vanamehehäälega:
„Oli, aga vähe ja needki lollakad.“
Eesti ajal läksid aga asjad kõvasti paremaks, sest hakkas ilmuma uusi laste- ja noorteajakirju. Ammune dialoog meenuski seoses tõsiasjaga, et just…
9/2022
Vikerkaar