Millest ma räägiksin psühholoogile
Trendikas on tõdeda, et ühiskonnas valitseb vaimse tervise kriis – pandeemia, nutiajastu, sõja, kiire elutempo, kapitalismi, ebarealistlike ilustandardite ja palju muu tõttu. Ilmselt kiidad kultuuriintellektuaalidest sõpradega järjekordset filmi või raamatut, mis käsitleb „vaimse tervise teemasid“, kuid sama tõenäoliselt lased iseend üle, kui regulaarselt töökoha vetsus nutmas käid. Kolm aastat tagasi…
Pedofiili strateegia
VANESSA SPRINGORA. NÕUSOLEK. Prantsuse k-st tlk Anna Linda Tomp. Tallinn: Kultuurileht, 2022. (Värske raamat; 30). 176 lk. 15.99 €.
Lapsi ei peaks vägistama. Kas selle väitega ollakse ühehäälselt nõus? 1970. aastate Prantsusmaal leidus kultuurieliidis palju neid, kes radikaalsele kehalisele autonoomiale apelleerides hoopiski nõudsid, et täiskasvanute seksuaalsuhted teismelistega tuleks dekriminaliseerida. Eriti kuna…
Lapsi ei peaks vägistama. Kas selle väitega ollakse ühehäälselt nõus? 1970. aastate Prantsusmaal leidus kultuurieliidis palju neid, kes radikaalsele kehalisele autonoomiale apelleerides hoopiski nõudsid, et täiskasvanute seksuaalsuhted teismelistega tuleks dekriminaliseerida. Eriti kuna…
Saada luuletajaks
Grafomaania. Kirjanike Liidu noorte almanahh. Koost. Elisabeth Heinsalu jt. Tallinn: Kultuurileht, 2022. 96 lk. 9.99 €.
kas elu peabki nii üksildane olema?
kas oma inimeste leidmine
peabki nii raske olema?
kas inimesed päriselt elavadki nii??
käiaksegi haudadel koeri jalutamas
ja sitta luulet kirjutamas?
(Helin Müüdla, lk 16)
Noorel autoril on ütlemata kerge Eestis kiiresti tuntust koguda: piisab vaid…
kas elu peabki nii üksildane olema?
kas oma inimeste leidmine
peabki nii raske olema?
kas inimesed päriselt elavadki nii??
käiaksegi haudadel koeri jalutamas
ja sitta luulet kirjutamas?
(Helin Müüdla, lk 16)
Noorel autoril on ütlemata kerge Eestis kiiresti tuntust koguda: piisab vaid…
Sikaosäk
KADRI JA PILDISTAMINE
Enne kui ma kooli läksin, ei olnud meil omal fotoaparaati. Ema laenas kellegi käest digikaamera natukeseks ajaks ja siis läks lahti selline pildistamine, et oi-oi-oi. Ema tegi mulle pildi jaoks oma silmavärvidega väikesed lumikellukesed põskede peale ja siis võõrasemad. Mina tahtsin igale poole lilli, olin emaga kaasas, kui…
Enne kui ma kooli läksin, ei olnud meil omal fotoaparaati. Ema laenas kellegi käest digikaamera natukeseks ajaks ja siis läks lahti selline pildistamine, et oi-oi-oi. Ema tegi mulle pildi jaoks oma silmavärvidega väikesed lumikellukesed põskede peale ja siis võõrasemad. Mina tahtsin igale poole lilli, olin emaga kaasas, kui…
Ingel, põrguline, ohver, orb
19. sajandi Euroopas hakkavad tekkima lapsed. Alamõõdulisi inimesi oli muidugi eksisteerinud varemgi, nüüd aga hakatakse lapseiga käsitama mitte bioloogilise eluetapina, vaid kultuurilise konstruktina.[1] Hakatakse valmistama ekstra laste jaoks mõeldud esemeid ja rõivaid, neile luuakse erisugune mängu- ja kasvukeskkond, kujuneb välja lastekirjandus, kasvab lasteajakirjade arv ning kvaliteet ja last hakatakse vaatlema…
Seksuaalkasvatusest üleminekuajal
Umbes-täpselt siis, kui Eesti oli saanud Nõukogude Liidu painest vabaks, kogesin mina oma keha painet üha tugevamalt. Hakkasid kasvama rinnad, algas menstruatsioon. Ühiskondlik ja isiklik murrang toimusid samaaegselt. Kasvavad rinnad tekitasid piinlikkust, sest keha sai ebamugavat tähelepanu. Piinlik ei olnud mitte tähelepanekuid teinud meestel ja poistel, vaid minul, keha omanikul.…
Karistamisest eestiaegses koolis
„Ja siis ma näen asju, mis mind lausa kohutavad. Uuk jookseb klassi, käes kimp vitsu: „Kes siin karjus nii koledasti? . . . . Ah sina see olidki! Tule siia ahju juurde!“ . . . . Tüdruk kahvatab ja värisedes läheneb koolmeistrile. „Koolmeistri-härra,“ palub ta nutuselt, „ega ma muidu poleks karjunud, aga . . . .“ Aga juba on…
Nime võim
Sada aastat tagasi, märtsis 1922 hakkas Tallinnas ilmuma noorte kirjanduslik kuukiri Vikerkaar.[1] Algatajaks oli 31-aastane Madis Küla (kirjanikunimega Nurmik), Haapsalu algkooliõpetaja, kes 1921. aasta sügisel oli valitud ka Eesti Kirjanduse Seltsi koolikirjanduse toimkonna lastekirjanduse sektsiooni juhatajaks. Tallinna tänavanurgal rääkis Küla-Nurmik lasteajakirja asutamise ideest Päewalehe vastutavale toimetajale Georg Eduard Luigale, kellele…
Toimetajalt: Kas 100 aastat tagasi lapsi ka oli?
Toimetust on jäänud kummitama üks igiammune sketš: näitleja – võib-olla Helmut Vaag? – küsib peenikese lapsehäälega:
„Vanaisa, vanaisa, kas tsaariajal lapsi ka oli?“
Ja vastab jämeda vanamehehäälega:
„Oli, aga vähe ja needki lollakad.“
Eesti ajal läksid aga asjad kõvasti paremaks, sest hakkas ilmuma uusi laste- ja noorteajakirju. Ammune dialoog meenuski seoses tõsiasjaga, et just…
„Vanaisa, vanaisa, kas tsaariajal lapsi ka oli?“
Ja vastab jämeda vanamehehäälega:
„Oli, aga vähe ja needki lollakad.“
Eesti ajal läksid aga asjad kõvasti paremaks, sest hakkas ilmuma uusi laste- ja noorteajakirju. Ammune dialoog meenuski seoses tõsiasjaga, et just…
