Kliimamuutused ja omandiküsimuse tagasitulek
Majanduspoliitika hülgamine ja sotsiaaldemokraatia langus
Sotsiaaldemokraatiat on kaua süüdistatud majandusteemade hülgamises identiteedipoliitika kasuks. 1990. aastatest saadik on praktiliselt kõigis Lääne demokraatiates toimunud valijaskonna ümberpaigutumine, millega on omakorda kaasnenud sotside ideoloogilise asetuse muutumine. Sotsiaaldemokraadid, kes ajalooliselt olid rõhutanud majandusliku ebavõrdsuse tasandamist, tööliste õiguste kaitsmist, koostööd ametiühingutega jmt, on viimastel kümnenditel liikunud tsentrisse.…
Sotsiaaldemokraatiat on kaua süüdistatud majandusteemade hülgamises identiteedipoliitika kasuks. 1990. aastatest saadik on praktiliselt kõigis Lääne demokraatiates toimunud valijaskonna ümberpaigutumine, millega on omakorda kaasnenud sotside ideoloogilise asetuse muutumine. Sotsiaaldemokraadid, kes ajalooliselt olid rõhutanud majandusliku ebavõrdsuse tasandamist, tööliste õiguste kaitsmist, koostööd ametiühingutega jmt, on viimastel kümnenditel liikunud tsentrisse.…
Parempopulismi ohjeldamise strateegiad
EKRE kaotas 2023. aasta valimistel kaks kohta parlamendis, saades 17 mandaati varasema 19 asemel. Valimiskaotus tundub suuremgi, kui võrrelda tema häältesaaki valimistel (16.1%) toetusega mõned kuud varem – oktoobris 2022 oli see Kantar Emori küsitluste andmetel koguni 25%. Pole aga põhjust arvata, et EKRE aeg Eestis sellega läbi on saanud.…
Miks ta ei vaikinud?
Jaak Kangilaski. Minu elud. Tallinn: Tänapäev, 2023. 398 lk. 28.99 €.
Jaak Kangilaski elulooraamatu arvustamisteljel on üllatavalt mitu takistust, kus ühes otsas on siinkirjutaja pilgu looritumine austusest oma endise õppejõu vastu, kellega teietasime elu lõpuni, ja teises otsas salapolitsei poolt seatud keelud. Säärane kõikumine harduse ja hirmu, lugupidamise ning lobisemisahelate vahel…
Jaak Kangilaski elulooraamatu arvustamisteljel on üllatavalt mitu takistust, kus ühes otsas on siinkirjutaja pilgu looritumine austusest oma endise õppejõu vastu, kellega teietasime elu lõpuni, ja teises otsas salapolitsei poolt seatud keelud. Säärane kõikumine harduse ja hirmu, lugupidamise ning lobisemisahelate vahel…
Hüpped ümber Hennoste
Tiit Hennoste. Kuldsete lehtede peal. „Loomingu“ kirjanduslugu. Tallinn: Kultuurileht, 2023. 336 lk. 28.99 €.
Kui Tiit Hennostet olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda, sest elu ilma Hennosteta oleks kurb, tühi ja mõttetu. Eesti kirjandus ei teaks üleüldsegi, kuhu poole on ta hüpanud, tal puuduks modernistlik eneseteadvus, ta oleks pilla-palla, korralikult…
Kui Tiit Hennostet olemas ei oleks, tuleks ta välja mõelda, sest elu ilma Hennosteta oleks kurb, tühi ja mõttetu. Eesti kirjandus ei teaks üleüldsegi, kuhu poole on ta hüpanud, tal puuduks modernistlik eneseteadvus, ta oleks pilla-palla, korralikult…
Eesti venelased, sümboolne võitlus ja siseimpeerium
Vikerkaar palus mul kirjutada, mis on muutunud Eesti venelaste olukorras pärast sõja algust. Ma ei suutnud kaua täpseid sõnu leida. Kuidas anda edasi tunnet, mis tekkis 2022. aasta veebruaris? Mõnikord näen unes, et olen mingis maa-aluses ruumis; sealt pääsemiseks tuleb läbi kitsa avause välja roomata – aga mina ei suuda. Tüüpiline…
Mida teha?
Keskerakonna, Isamaa ja EKRE ootamatu koalitsioon raputas 2019. aastal Eesti poliitikamaastikku mitte niivõrd sellepärast, et valimistel kõige enam parlamendikohti saanud erakond (Reform) jäi valitsemisest kõrvale, vaid sellepärast, et tundus, nagu saakski Eestit ilma liberaalideta valitseda.
Reaalpoliitikas muidugi osutus, et päris nii see ei ole. Pea kolmkümmend aastat neoliberaalset hegemooniat on jätnud…
Reaalpoliitikas muidugi osutus, et päris nii see ei ole. Pea kolmkümmend aastat neoliberaalset hegemooniat on jätnud…
Liberalismi vastu
Valdav osa nooremaid Eesti kultuuriinimesi ning kosmopoliitilisemaid valgekraesid ohkas pärast viimaseid Riigikogu valimisi kergendatult. Liberaalsete jõudude koalitsioon päästis meid taaskordsest ekreikest. Tõsi, on rahustav, et Ukraina sõja ajal pole puldis võõrkeeli napilt oskavad saamatud onklid, kel kombeks naisi ja vähemusi solvata. Kuid kas me peaksime tõepoolest soovima, et meid valitseksid…
Feministlik perepoliitika kui heterofatalismi leevendus
Lesin diivanil ja doomscroll’in. Fiidi jõuab meem preestrirüüs animetüdrukust, kes palvetab: „Please god, make me infertile“. Zoomerid laigivad, laigib ka mu elukaaslane. Dank, mõtlen ma ja viskan ka laigi, poolirooniliselt, külmalt. Avan 2023. aasta arvamusfestivali kava ja näen seal pealkirja „Miks meil lapsi ei sünni?!“, esmalt tabab mind külmavärin, siis…
