Inimhinge tektoonika
Mari-Liis Müürsepp. Jäävad ainult silmad. Tallinn: EKSA, 2023. 108 lk. 15.99 €.
„Jäävad ainult silmad“ on seni eelkõige luuletajana tuntud[1] autori Mari-Liis Müürsepa esimene jutukogu. Kes on tema luuletajaminaga varem kohtunud, ei pea ka värskes novellikogumikus pettuma – ühiskonnakriitika, naiselikkuse erinevad varjundid, üksildus ning igatsus tähendusliku kontakti järele täidavad neidki lugusid.…
„Jäävad ainult silmad“ on seni eelkõige luuletajana tuntud[1] autori Mari-Liis Müürsepa esimene jutukogu. Kes on tema luuletajaminaga varem kohtunud, ei pea ka värskes novellikogumikus pettuma – ühiskonnakriitika, naiselikkuse erinevad varjundid, üksildus ning igatsus tähendusliku kontakti järele täidavad neidki lugusid.…
Kõigi reformide ema
Demokraatlikus riigis saavad mistahes elusfääri reformid seadusteks parlamendi otsusega ning ideaalis ka lähtuvad sellest. Reformide kvaliteedi ja efektiivsuse määrab parlamendi kompetentsus, ettenägelikkus ja vastutusvõime. Eestis on enamik reforme viimasel aastakümnel takerdunud või lausa äpardunud. Pidevad jutud riigireformi vajalikkusest on aga juba ammu muutunud naerukohaks, sest iga erakond ja poliitik mõistab…
Endiselt liberalismi (ja konservatismi) vastu
Tänan Ahto Lobjakat, Martin Mölderit ja Tõnis Saartsi vastulausete eest. Vastan järgnevas neile ja osaliselt ka Martin Ehalale ja Ragne Kõuts-Klemmile, kes reageerisid mujal ajakirjanduses ning keda samuti tänan nende reaktsioonide eest.[1]
Üritan kriitikale vastates oma artikli kaks argumenti lühidalt ja selgemini välja joonida. Esiteks, vastandus liberalism-konservatism ei kõlba kokku võtma…
Üritan kriitikale vastates oma artikli kaks argumenti lühidalt ja selgemini välja joonida. Esiteks, vastandus liberalism-konservatism ei kõlba kokku võtma…
Eesti „liberalismist“
Eestis ei ole klassikalist parteisysteemi, mida saaks (või oleks mõtet) analyysida klassikaliste kontseptsioonidega, nagu liberalism, konservatism, sotsialism. Seda hoolimata ysna klassikalisena paistvast parteimaastikust, kus vasak-parem telg näib jooksvat sotsiaaldemokraatide juurest yle liberaalse ilmega erakondade Isamaaks kutsutavate vähem rajude ja EKRE-ks kutsutavate rohkem rajude konservatiivide suunas. Paradoksaalselt aga, mida klassikalisem on…
Alusetute väidete vastu
Oma ülevaates sellest, kuidas mõisted „liberaalne“ ja „konservatiivne“ on Eesti poliitilisel maastikul arenenud ja kanda kinnitanud, pöörab Gustav Kalm omajagu tähelepanu ühele minu poolt läbi viidud analüüsile. Kahjuks teeb ta seda viisil, mis ei jäta lugejale terviklikku või tõest pilti selle analüüsi sisust. Siinkohal ma ennekõike soovitaksin igal huvilisel muidugi…
Liberaalid, konservatiivid ja sotsiaalne ebavõrdsus
Gustav Kalmu eelmises Vikerkaares ilmunud kirjatükk „Liberalismi vastu“ kannab provokatiivsemat pealkirja kui ideestik, mida sedastab artikkel ise. Kalm esitab loos kaks peamist teesi. Esiteks, poliitiline vastandus liberaalsuse ja konservatiivsuse vahel on Eesti kontekstis kunstlik ning kuna see skaala on eriti mugav EKRE-le, siis aitab see kinnistada just viimase sümboolset dominanti…
Võõras, oma, kasvav Euroopa Liit
Mõned minu Soome kolleegid sõitsid 2004. aasta volbriks Tallinnasse, et saada osa ajaloolisest Eesti Euroopa Liiduga liitumise hetkest. Siin tabas neid hämmeldus ja pettumus. Mingit suurt rahvapidu ega juubeldamist ei olnud; märgiline Euroopasse naasmise hetk ei paistnud kohalikke elanikke eriliselt liigutavat. Rahvahääletusel oli küll kaks kolmandikku valijatest pooldanud liitumist, kuid…
Tormidesööja
„Ükski inimene pole saar. . . .“ kirjutas kord üks ammu unustatud inglismann.
Tal oli õigus.
Inimene on meri.
Ettearvamatu, ohtlik, tujukas. Iseeneses aina ümberpaiknev, võttes just selle anuma kuju, kuhu parasjagu sattunud on. Meri valgub inimese sisse juba tema sünnihetkel, täites imiku kopsud esimesest meeleheitlikust hingetõmbest alates. Mõnesse mahub teda vaid piisake, teise terve aamitäis.…
Tal oli õigus.
Inimene on meri.
Ettearvamatu, ohtlik, tujukas. Iseeneses aina ümberpaiknev, võttes just selle anuma kuju, kuhu parasjagu sattunud on. Meri valgub inimese sisse juba tema sünnihetkel, täites imiku kopsud esimesest meeleheitlikust hingetõmbest alates. Mõnesse mahub teda vaid piisake, teise terve aamitäis.…
Uinuv hiiglane
Oli üks neid päevi, mil loogika lakkas töötamast. Vähem oli rohkem ja kaugel tähendas lähedal. Bisnisklassipiletid olid välja müüdud ja turistiklassis küsiti ühe otsa eest kaks korda nii palju raha kui edasi-tagasipiletist. Nõnda läheb, kui hakkad minekut planeerima alles ärasõidupäeva ennelõunal.
Tuhat ükssada üheksakümmend kuus eurot ja viiskümmend senti, sinna ja…
Tuhat ükssada üheksakümmend kuus eurot ja viiskümmend senti, sinna ja…
Mõeldav ja kujutletav
Jaak Tomberg. Kuidas täita soovi. Realism, teadusulme ja utoopiline kujutlusvõime. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2023. (Studia litteraria Estonica, 1736-3888 ; 24). 308 lk. 21.99 €.
Enam kui pool sajandit tagasi kirjutas inglise ulmekirjanik J. G. Ballard lühikese kirgliku essee „Kõiksugused fiktsioonid“. Me kõik elame fiktsioone tulvil maailmas, ütles ta seal, ja…
Enam kui pool sajandit tagasi kirjutas inglise ulmekirjanik J. G. Ballard lühikese kirgliku essee „Kõiksugused fiktsioonid“. Me kõik elame fiktsioone tulvil maailmas, ütles ta seal, ja…
Tööaja vähendamine kui strateegia tasaareneva ühiskonna loomisel
Kuigi tööaja vähendamine on saanud ulatuslikku tähelepanu teistes riikides, pole see Eesti poliitilistes diskussioonides veel fookuses olnud. Käesolevas artiklis avame tööaja vähendamise kui strateegia tagamaid ja selgitame võimalikku kasu, mida see inimestele, majandusele ja keskkonnale võiks kaasa tuua.
Aegluse liikumine
1986. aastal asutas Carlo Petrini Itaalias aeglase toidu organisatsiooni Slow Food, et…
Aegluse liikumine
1986. aastal asutas Carlo Petrini Itaalias aeglase toidu organisatsiooni Slow Food, et…
Kliimapoliitika majanduslik pale
Kliimapoliitikas nii meil kui mujal on kolm põhimõttelist valikut. Esimeseks võimaluseks on jätkata arengurajal, kus inimtegevuse mõju kliimale kasvab edasi ja toimetulek kliimamuutuste mõjudega jääb eelkõige inimeste ja ettevõtete endi ülesandeks. Teiseks arenguvalikuks on juhitud kohanemine kliimamuutustega ehk eesmärgiks ei ole inimtekkelise kliimamuutuse ärahoidmine, vaid selle võimalike negatiivsete järelmitega toime…
Parteipoliitiline radikaalsus kui julgeolekuoht
Analoogselt taasiseseisvunud Eestiga kujunes Nõukogude perioodi järgse Ukraina üheks põhiliseks poliitilise konflikti teljeks rahvusküsimus. Selle raames kerkis omakorda esile parteidevaheline terav polariseerumine riigikeele ja haridussüsteemi küsimustes, milles mõlemad pooled sildistasid oma oponente nn valgete ja mustade jõudude eristuse võtmes. Venemaa poliittehnoloogid kasutasid radikaalse parteipoliitilise vastandumise ära, sõnastades sellest lähtuvalt Ukraina…
Visioonid energeetika kogukonnastumisest
Ühine energiatootmine või muu ühistuline energeetikaga seotud tegevus ei ole meie kandis uus, vaid pigem hästi unustatud vana. Euroopa elektrifitseerimine eelmise sajandi alguses toimus just ühistuliste organisatsioonide toel. Tolleaegsed energiaühistud lappisid auke riikide võimekuses elektrit piisavas mahus toota ning seda soovijatele edasi müüa. Kui riiklik võimekus rakendus peamiselt elektrivõrgu väljaehitamisele,…
Üleminek eestikeelsele haridusele: reformi varjatud tumedam pool
Möödunud aasta detsembris tegi riigikogu kehtivasse seadusandlusse rea muudatusettepanekuid, mille eesmärk on viia kogu Eesti haridussüsteem täielikult üle eesti õppekeelele. Kõik 50 opositsiooni esitatud parandusettepanekut lükati tagasi. Nii võeti kiiruga koostatud seadus vastu, selle jõustamine ning üleminek algab 2024. aasta septembrist.
Mis juhtub, kui mingi seadus võetakse vastu esmajoones poliitilistel eesmärkidel…
Mis juhtub, kui mingi seadus võetakse vastu esmajoones poliitilistel eesmärkidel…
Hea hariduse otsingud
Ma olen käinud kahes „ujumiskoolis“. Esimeses oli õpetajaks insenerist isa Ülo, kes kahel suvel Võrtsjärves vaevu vööni ulatuvas vees mulle ujumise algteadmisi tutvustas: kuidas vees hingata, pinnal püsida ning käsi-jalgu liigutada. Tugev käsi minu katsetusi kogu aeg toetamas. Kolmandal suvel Viljandi järveäärses spordilaagris küsis treener August Sokk, kes poistest ujuda…
Üldharidus peaks olema riiklik nii sisult kui korralduselt
Eesti üldharidus on korraldatud nii, et kohalike omavalitsuste ebavõrdne võimekus ja mõnel pool ka vastaline meelsus pärsib ühtlaselt hea hariduse saamise võimalusi. Lahenduseks oleks tuua kogu üldharidus riigi haldusse (nagu praegu juba on riigigümnaasiumid), aga see saaks olla edukas vaid siis, kui toimub põhimõtteline nihe poliitilise mõtlemise laadis ja poliitilistes…
Avatuma kodakondsuspoliitika võimalused
Viimase rahvaloenduse järgi omab Eesti kodakondsust ainult 82,6% (1 128 387) Eesti elanikest. 1,7% (23 015) on mõne teise EL-i riigi kodanikud ja 11% (149 449) kolmandate riikide kodanikud. 4,7%-l Eesti elanikest (64 297) on määratlemata kodakondsus, kusjuures nendest ca 60% on sündinud Eestis.[1] Eurostati andmetel kuulub Eesti seega suurima mittekodanike…
Nõusolekuseadusest
Arutelu nõusolekuseaduse ehk selle üle, kuidas muuta seksuaalvägivalla õiguslik regulatsioon nõusolekupõhiseks, on Eestis sporaadiliselt käinud alates 2021. aastast.[1] Reformi sisu on lihtsalt öeldes järgmine: suguühe, mis toimub mõlema osapoole vabalt väljendatud nõusolekuta, on vägistamine, ja sellisena tuleb see ka seaduses määratleda. Esialgu süütuse presumptsiooni küsimusele keskendunud diskussioon[2] muutus 2023. aasta…
NATO vajab „Balti valli“
Vene-Ukraina sõjast on juba ilmunud palju analüüse, mh selle kohta, kuidas peaks NATO oma idapiiri sõjaliselt tugevdama, et vähendada sõja kandumise tõenäosust NATO territooriumile või mõne tulevase konflikti puhkemist NATO, sh Balti riikide territooriumil. Eesti valitsus on tegutsenud kiiresti ning paljugi 2022. aastal Ukraina sõjaväljadel õpitust jõudis juba samal aastal…
