Pööre rasside segunemise vastu sõdadevahelises Eestis
1931. aastal teatas üks Eesti populaarsemaid ajalehti esiküljel, et peagi saab riik tunnistajaks mustanahalise poisi sünnile ülikoolilinnas Tartus.[1] Tartu tudeng Eleonore oli rasestunud afroameerika maadlejast William Thomsonist. Thomson osales 1930. aastal Tallinnas toimunud maadlusvõistlusel Põhjamaade meistri tiitlile.[2] Kui Eleonore puistas südant eesti maadlejale Karl Tombergile, võttis viimane väidetavalt selle küsimuse…
Tallinna jalgrattataristu sünd, surm ja taassünd
Kas mäletate, kuidas 2021. aasta suvel, loetud kuud enne kohalike omavalitsuste valimisi, suur osa Tallinna kesklinnast punaseks värviti? Nähtavasti oli Tallinna linnavalitsuses midagi murdunud ning asuti suure kiiru ja rapsimisega „ajutise lahendusena“ rattateid rajama. See oli mitmes mõttes väga tulemuslik, huvitav ja kahtlemata ka meelelahutusliku väärtusega protsess, ennekõike kuna mingil…
Kus on Kesk-Euroopa praegu?
Nelikümmend aastat tagasi ilmus üks kõige mõjukamaid sekkumisi poliitikasse, mille mõni romaanikirjanik on meie ajal sooritanud – Milan Kundera essee Kesk-Euroopast.[1] Tõsiasi, et see avaldati eelmisel aastal uuesti raamatuna,[2] kõneleb selle püsivast mõjust.
Tšehhi pagulane Pariisis väitis, et maad nagu Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola, mis olid kuulunud kultuurilisse ja geograafilisse Läände,…
Tšehhi pagulane Pariisis väitis, et maad nagu Tšehhoslovakkia, Ungari ja Poola, mis olid kuulunud kultuurilisse ja geograafilisse Läände,…
Jalgrattaga Tallinnas
Praegu otsivad eri distsipliinid, seega ka kirjanduslikud linnauuringud, võimalusi teadvustada jätkusuutliku linnakeskkonna eripärasid. Kirjandus inimkogemuse väljendajana on omamoodi linnaehituse laboratoorium,[1] vahendades seda, kuidas ruum inimesele mõjub ja milline peaks see olema, et meil seal hea oleks: kirjanikud on ikka otsinud kvaliteetset urbsust.[2] Üheks võimaluseks hallatavat, meeldivat ja keskkonnasõbralikku linnaruumi vaagida…
Mitmekihiline pirukas Tallinn
30 aastat sama rada
Kui maailmas on linnade areng tavaliselt evolutsiooniline, siis Tallinnas nagu ka paljudes teistes riigisotsialismist väljunud maades, Balti riikide linnades eriti,[1] võib rääkida 1990ndate algul toimunud järsust murrangust ja sellele vahetult järgnenud aastatel langetatud otsuste või ka otsustamatuse põhjal välja kujunenud arenguloogikast, mis kestab pea muutumatult tänapäevani välja.…
Kui maailmas on linnade areng tavaliselt evolutsiooniline, siis Tallinnas nagu ka paljudes teistes riigisotsialismist väljunud maades, Balti riikide linnades eriti,[1] võib rääkida 1990ndate algul toimunud järsust murrangust ja sellele vahetult järgnenud aastatel langetatud otsuste või ka otsustamatuse põhjal välja kujunenud arenguloogikast, mis kestab pea muutumatult tänapäevani välja.…
Üks lind istus taltsalt papli otsas ehk ringmälestusi ringlinnast
1.
Võib ju öelda, et see lugu algab eikusagilt ja lõpeb eikusagile. Nagu iga linn, välja arvatud Jõgeva.
Minu side Tallinnaga algab ilmselt ajast, mida ma ise ei mäletagi. Aga teised räägivad, et nii oli. Mu tädi elas oma mehe ja tütrega Lasnamäel ühetoalises korteris. Läksime emaga neile külla. Tädi ja ema…
Võib ju öelda, et see lugu algab eikusagilt ja lõpeb eikusagile. Nagu iga linn, välja arvatud Jõgeva.
Minu side Tallinnaga algab ilmselt ajast, mida ma ise ei mäletagi. Aga teised räägivad, et nii oli. Mu tädi elas oma mehe ja tütrega Lasnamäel ühetoalises korteris. Läksime emaga neile külla. Tädi ja ema…
Ahjualusest killustikuni
Ave Taavet. Kasukas. Tallinn: Puänt, 2024. 192 lk. 17.99 €.
Pole palju kohalikke jutumeistreid, kelle kirjutatu jääb aastateks kummitama. Ave Taaveti 2020. aastal ilmunud debüütkogus oli mitmeid tekste, mis siiani meeles püsivad. Eriti kogumiku lõpulugu „Täispilet“, mille kohta Valner Valme tollal kirjutas, et see „annab tõesti pääsme täiusliku novelli autasustamistseremoonia esiritta“.[1]…
Pole palju kohalikke jutumeistreid, kelle kirjutatu jääb aastateks kummitama. Ave Taaveti 2020. aastal ilmunud debüütkogus oli mitmeid tekste, mis siiani meeles püsivad. Eriti kogumiku lõpulugu „Täispilet“, mille kohta Valner Valme tollal kirjutas, et see „annab tõesti pääsme täiusliku novelli autasustamistseremoonia esiritta“.[1]…
Tallinna saunad
Mind on kaua vallanud petlik tunne, et Tallinnas on avalikke saunu ja kinosid ühepalju – pikki aastaid mõlemaid 14. Tõepoolest, 1920. aastate algul tegutses Tallinnas 14 sauna, nagu on kirjutanud Robert Nerman (Postimees, 24.10.2008), kinode arvu ma ei tea. Vanade teatmike järgi oli 1964. aastal Tallinnas 14 kino, kui nende…
Tallinnas on (elu alati natukene) sitt
Ma tulin Tallinnasse maalt. Mitte idülliliselt maalt, kus hobused jalutavad päikeseloojangus, lehmad ammuvad ja konnad krooksuvad järve ümber. Elasin ilmetu aleviku serval, eemal kortermajadest – seal said noored vähemalt üksteisele seltsi pakkuda. Kilomeeter alevi südamesse jalutada tundus liig mis liig, lihtsam oli kodus üksinda filme-sarju vahtida ja raamatuid lugeda. Olin…
Tagasi kodumaal, oh jeerum, ehk autofiktsioon katkuaegsest kodurajoonist
Ahastus, mure, teadmatus – ma näen neid minu kõrval pingil istuva rumeenlase näol, püsti seisva itaallase näol, pukil istuva belglase näol, taamal pingil istuva hollandlase näol, tunnen omaenda näol. Tuhanded eurod, mida need mehed on kulutanud piletitele, tuhanded võlgu, teadmatus tuleviku ees, teadmatus, millal nende piletite eest saab tagasi maksta,…
Ühe magalas elava naise päevik
Mina kuulun sellesse õnnelikku põlvkonda, kes ei pea hapet tegema. Et kogeda näiteks liikuva põranda efekti. Selle laksu sai 90ndatel täiesti tasuta kätte. Pidi vaid öösel kööki minema ja tule põlema panema. Ning juba saigi ilusast ühtlasest läikivast pruunist jälle vana hea auguline mustriline põrand. Sest prussakad olid ülehelikiirusel külmkapi…
