Sitt & pask: Jaan Valsiner prügist me ümber ja sees, Gabrielle Hecht ja Janar Ala väljaheidetest, Leo Luks ühest kultuurikirjast, Mudlum fekalistikast, Pirjo Turk digisaastest, Anu Printsmann maastikureostusest, Francisco Martínez tuumajäätmetest, Halliki Kreinin ja Jaanika Altraja entroopiast. Armin Kõomäe, Maarja Kangro, Kaisa Lingi, Margit Lõhmuse, Märten Rattasepa jt jutte. Kadariku, Tüüri & Rünkla Prügitempel. Ingrid Ruudi Eesti retriitidest. Ott Puumeister ühest semiootilisest ekspertiisist.
Sisukord
Luule
MARTIALIS Epigramm 1.37Ladina keelest tõlkinud M. V. MARI-LIIS MÜÜRSEPP Stress; *meile meeldivad piinad…; *on päevade teine päev…;Élan vital
Proosa ARMIN KÕOMÄGI Ela! MAARJA KANGRO Ülim kunstiteos; Pask on minu poolel KAISA LING Maara Pasa vaatlused ja tähelepanekud MÄRTEN RATTASEPP Veriordu MUDLUM Fekalistika SANDRA JÕGEVA Hirm ja jälestus Molini di Trioras MARGIT LÕHMUS Rõskusemardikas
Artiklid JAAN VALSINER Prügi järjepidevus: inimkonna hiilgus ja viletsus GABRIELLE HECHT Inimese sõnnikInglise keelest tõlkinud Triinu Pakk JANAR ALA Sitt LEO LUKS Sitatorni sünd ühiselamu vaimust PIRJO TURK Digisaaste – kas indiviidi või süsteemi probleem? ANU PRINTSMANN Maastiku prügistamine. Ohverala infrastruktuur FRANCISCO MARTÍNEZ Onkalo. Kui lõplik on lõplik?Ingliskeelsest käsikirjast tõlkinud Triinu Pakk HALLIKI KREININ, JAANIKA ALTRAJA Jäätmete planeet – elu entroopia ajastul OTT PUUMEISTER Semiootika kui kriitika ja ekspertiis INGRID RUUDI Väljalülitusruum: retriidikeskused uusvaimse spirituaalsuse ja wellness-kultuuri vahel
Kunstilugu KADARIK TÜÜR ARHITEKTID Prügitempel ANDRUS LAANSALU Apostlite aeg
Vaatenurk KAISA LING Kuidas selgitada menstruatsiooni jänesteleJOHANNA ROOS. TSÜKKEL. Tartu: Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 59 lk. 13.95 €. JOHANNA ROSS Kliitor on moderaatSveta Grigorjeva. Kliitor on anarhist. Arvustused, arvamused ja intervjuud. Tallinn: Suur Rida, 2024. 220 lk. 24.50 €. VILJA KIISLER Pildil püsimise paratamatusViivi Luik. Pühaduse purunemine. Tartu: Ilmamaa, 2024. (Eesti mõttelugu; 179). 320 lk. 19.99 €.
Taskuvikerkaar vestles Anu Printsmanniga Ida-Virumaast ja sealsetest ohvrialadest. Miks plaanitakse kõiki Eesti suurtööstusprojekte justnimelt Ida-Virumaale? Mida hakata peale tööstusest ülejäänud tondilinnade ja tuhamägedega? Kas turism on Ida-Virumaa tulevik?
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid nüüd ka Spotifyst.
Me oleme maailma pahupidi pööramas. Tohutud kaevandamisoperatsioonid kisuvad puruks kaljut, tuues päevavalgele liitiumi, koltanit ja sadu teisi mineraale, et toita meie gargantualikku isu elektrooniliste vidinate järele. Jõesängidest ja ookeanipõhjast ammutatud liiv saab betooniks; seni on seda veel piisavalt, et katta kogu maakera kahe millimeetri paksuse koorikuga. Merepõhjast välja pumbatud nafta…
Sõjauudised, kliimaärevus, tervisemured, suhtejamad. . . . kellele ei oleks tundunud, et lained löövad üle pea kokku ja ainus lahendus on kasvõi korraks tavaelust välja astuda. Õigupoolest pole selleks isegi mingit isiklikku ega ühiskondlikku traumat tarvis – vajadus vahel eneserefleksiooniks aeg maha võtta, perspektiivinihkeks samm argisest eemalduda on elementaarne. Traditsiooniliselt on seda võimaldanud…
Prügi on igal pool. Tänavad on sellega kaetud, kuni prügiauto need ajutiselt puhtaks teeb. Kodus peibutab meid prügikast, kus kõik selle essee mustandid on üksteise järel leidnud oma õige koha – nagu märgistamata vennashauas. Ehk jõuavad nad lõpuks tagasi meie ellu, pärast seda, kui keegi kaval ettevõtja teeb prügist midagi…
Läksin kord Solarise keskusesse. Kui muidu astud sisse, nagu kaubanduskeskusse ikka astutakse, õigustatult sissekodeeritud ootusega, et vastu võtab mahe kaubanduskeskuselõhn, torkas seekord ninna hoopis korralik sitahais. Ajasin oma asjad ära, ostsin toidu ja sõin seda hea isuga, nagu poleks midagi juhtunud.
Hiljem lugesin uudistest, et üks meesterahvas oli ennast tookord Solarises…
Sveta Grigorjeva. Kliitor on anarhist. Arvustused, arvamused ja intervjuud. Tallinn: Suur Rida, 2024. 220 lk. 24.50 €.
Selle kogu ilmumisest saadik (eelmise aasta detsembris) on juhtunud nii palju! Sveta Grigorjeva on kirjutanud keelesäutsu sõnast kliitor, mille rahvusringhääling viimasel hetkel jättis eetrisse laskmata ja Eesti Ekspress head juhust haistes avaldas (käesoleva aasta…
Johanna Roos. Tsükkel. Tartu: Kastani Tänava Kirjastus, 2025. 59 lk. 13.95 €.
Jänesel on meeletud menstruatsioonivaevused. Migreenid, koletuid verehulki ja valu täis päevad, mida saadavad oksendamine ja töövõimetus. Jänes kardab emakat rohkem kui hunti või rebastki! Iga vähima tuigatuse peale alakõhus sirutab ta käe paratsetamooli ja No-Spa poole ning tuigerdab voodisse…
Igal sekundil visatakse maailmas minema veoautokoormatäis tekstiile. Enamik neist jõuab prügimägedele, mida on näha kosmosest. Me elame planeedil, mis muutub prügiks kiiremini, kui jõuame aru saada. Kui kõnnime mööda Eestimaa randu või soid ja märkame plastpudeleid või kommipabereid, tunneme sageli soovi need ära korjata. See annab meile tunde, et oleme…
ÜLIM KUNSTITEOS
„Millega te muidu tegelete?“
Ma polnud kindel, kas sihukest küsimust on üldse okei esitada või kuidas selle täpselt peaks sõnastama, aga miski mu reisikaaslase juures ütles, et ta tahaks, et ma seda asja uuriksin.
Ta pahvatas närviliselt naerma, kehitas õlgu ja ütles siis: „Ma situn.“
Silmad olid tal heledad, kahvatusinised nagu Velvet…
Imekaunil kevadhommikul päev enne ülestõusmispüha heitis direktor minut enne täistundi pilgu käekellale ja kinnitas veel kord kõikidele õpetajatele, kes seisid koos temaga Emajõe kaldal: ta tuleb, tema legendaarses punktuaalsuses pole põhjust kahelda. Seejärel vaatas koolijuht enda selja taha, kuhu oli kogunenud mitusada elevil gümnasisti, ja hüüdis valju baritoniga: üks minut.…
Avan silmad täpselt sel hetkel, mil teises toas algab väikelapse entusiastlik tervituslalin uuele koidikule. Kell on 6.20. Tema on valmis päevaga alustama, vahet pole, mida teenindav personal arvab või kuidas end tunneb. Vean end voodist välja, seljas eileõhtused riided, hambad on pesemata, toapõrand krudiseb varba all.
Püsti tõustes lööb vasakule alakõhtu…
Alguses oli seebipulk. See topiti tagumikku juba vastsündinule, kui ta oma kakamisega muidu hakkama ei saanud. Ja nii see jätkus kuni selle eani, kui laps oli piisavalt iseseisev, et sellisele väärkohtlemisele otsustavalt vastu hakata. Seebipulgad seisid köögis kraanikausi kõrval reas, hooletatud kõvast seebist, ots püüti ikka pehmem ja ümaram teha,…
Kloostri kivimüüridelt voolab alla aastate veri. Sajandite veri. Müürid nõretavad verest. Veri voolab künka nõlva mööda jõesängi, annab hoogu vesiveski rattale, milles jahvatatakse suuri sõnu ja suuri tegusid. Ning jahu – peamiselt nisust, mille silmapiirini ulatuvad põllud algavad künka lõunaküljelt. Põldude vahel kulgeb lai ja tolmune rada. Õigel ajal sõidavad…
Paljud meist on viimasel ajal kogenud olukordi, kus keegi jagab vaimustunult oma kogemusi tehisaruga – demonstreerib näiteks selle genereeritud laulu, kõnet või fotot „mina 30 aasta pärast“ või tutvustab tehisaru koostatud ideaalset reisisihtkohta vms. Hiljuti näidati mulle, kuidas saab võtta lõigu suvalisest artiklist ning tehisaru genereerib justkui intervjuu vormis selleteemalise…
Viivi Luik. Pühaduse purunemine. Tartu: Ilmamaa, 2024. (Eesti mõttelugu; 179). 320 lk. 19.99 €.
Viivi Luige mitteilukirjanduslik looming on kasvanud õige mahukaks. Luige esimene publitsistikaraamat „Seitse naist“ ilmus 1989, 1998 järgnes „Inimese kapike“, 2006 „Kõne koolimaja haual“, 2010 Hedi Rosmaga kahasse sündinud „Ma olen raamat“. 2017 trükitud „Pildi ilu rikkumise paratamatus“…
Kommipaberist
Enamasti mõtleme prahist kui millestki väikesest ja tarbetust. See koguneb taskusse, kotti, lauanurgale, elektroonikaseadmetesse ja mõnikord ajukäärude vahelegi. Prügi on ühtaegu materiaalne, sümboolne ja ökoloogiline.
Lapsepõlvest on meeles manitsus: kui üks laps viskab kommipaberi maha, siis ehk ei juhtugi midagi paha, aga kui seda teevad kõik lapsed, mis siis juhtuks! Selline…
Meie ettepanek on rajada prügiladestusaukude võrgustik. Augud asuksid heades ja ilusates kohtades ning nende suurus varieeruks olenevalt sellest, kui heaks tuleviku elukohaks me konkreetset paika peame.
Ametliku jäätmekäitluse kõrval tuleb anda inimestele võimalus viia oma praht isiklikult sinna aukudesse, sortida ta arukal viisil ja deponeerida järeltulevatele põlvedele.
Kui vanasti kummardati esivanemate hingede…
Kadarik Tüür Arhitektide Prügitempli idee on täiesti loogiline. Prügiküsimus on pidevalt kohal meie praktikas, aga me ka mõtleme pidevalt prügi peale. Poleks sugugi ootamatu, kui prügiga seotud tegevused ja mõtted, mis täidavad meie päevi, koonduksid millekski religioonisarnaseks. Religioonid tunduvad etteantutena, aga alati on olnud mingi periood, kui üht või teist…
karp ja andrei hakkasid piiritust jooma
filmime edasi jalavideoid,[1]et mitte muretseda homme varahommikuse lennujaama jõudmise pärast, võtsin ise 1/2 xanaxit
aitab kaasa kaamera ees tantsimisele
jalad siis
jah liigutused võivad olla
pigem aeglased ja mõjuva lõpuga, kiirendada saab alati.
kust te piiritust saite muidu
külapoest
III maailmasõjaks ettevalmistus mul
no kui nad ära joovad siis. . . .
xanaxiga on kähku back to…
„Vabandage, kas te saaksite aidata mul saapapaela kinni siduda?“ hõikasin ma pooleldi tahtmatult, kogemata nagu.
Triinu, Lille, Kaja ja Sirli jutt katkes, pöörasid pead ehmunult minu poole. Olin siin teist korda, rohkem kuulasin, mida nemad räägivad, esimesel korral pidin vastama küsimustele, et kust te tulete, edasi, mis tööd mina teen ja…
Hoolimata tõsiasjast, et igal aastal toodetakse maailmas kümneid tuhandeid tonne tuumakütuse jääke, ei ole mitte ühelgi tuumaenergiat kasutaval riigil praegu veel püsivaid lahendusi radioaktiivsete jäätmete lõppladustamiseks. Soome tuumajäätmefirma Posiva väidab siiski, et on selle probleemi lahendanud Onkalo-nimelise hoidla rajamisega (mille nimi tähendab soome keeles „õõnsust, koobast“), kus kasutatud tuumakütus paigutatakse…
Taskuvikerkaar läks augustis eetrisse otse Fotografiska kohvikust, kus vesteldi Ott Puumeistri ja Sveta Grigorjevaga Gaza kriisi kajastamisest meedias, tänaval ja Eesti kohtutes. Kas “jõest mereni, Palestiina saab vabaks” on üleskutse vägivallale? Mida arvas asjast semiootiline ekspertiis, mida Riigikohus, mida Vikerkaare autorid? Sõna sai ka publik.
Lisaks IDA-raadiole ja tavapärastele podcasti-äppidele leiate meid…
Eestis on saanud tavapäraseks, et loosungite, monumentide ja muude sümbolitega seotud juhtumite puhul tellitakse semiootiline ekspertiis, mis aitaks politseil või kohtul otsuseid langetada. 2004. aastal analüüsiti Lihula mälestusmärki, millele telliti kümme aastat hiljem uus ekspertiis, sest Eesti Leegioni Sõprade Klubi soovis seda taastada. 2006 valmis palju kõneainet tekitanud ekspertiis „Kommarid…
Sitatorn oli omakirjastuslik tasuta leviv ajaleht, mida ilmus ajavahemikus 1997–2002 kuus põhinumbrit ning lisaks üks erinumber Kõhutuul (1998). Kõigi numbrite maht oli 4 A4 formaadis lehekülge, tiraaž reeglina 300 eksemplari. Väljaanne võrsus Tartus Narva mnt 27 ühiselamus toimunud vestlusringidest ning oli esialgu mõeldud väikese tudengivembuna. Kuidagi juhtus nii, et sattusin…
Kasutame küpsiseid seadme teabe salvestamiseks ja ligipääsuks selle andmetele. Kui nõustute selle tehnoloogia kasutamisega, võimaldab see meil töödelda sirvimiskäitumist ja teie harjumusi sel saidil. Küpsistest keeldumine võib negatiivselt mõjutada mõningaid funktsioone ja võimalusi.
Funktsionaalsed
Always active
Vajalikud, et te saaksite segamatult portaali eri osade vahel liikuda.
Preferences
The technical storage or access is necessary for the legitimate purpose of storing preferences that are not requested by the subscriber or user.
Statistika
The technical storage or access that is used exclusively for statistical purposes.Kasutatakse lehe külastatavuse statistika kogumiseks
Marketing
The technical storage or access is required to create user profiles to send advertising, or to track the user on a website or across several websites for similar marketing purposes.