Sotsiaalmeediast on saanud naiselikkuse normide kujundamise, kuvamise ja nende üle läbirääkimiste keskne koht. See, mida naiseks olemine tähendab ja kuidas seda teostama peaks, on aina rohkem sotsiaalmeedia ja mitte enam klantsajakirjade või mängufilmide pärusmaa – meigiõpetustest kuni naistuletõrjujate selfideni. Eesti naiselikkuse konstrueerimine sotsiaalmeedias hõlmab keerulisi suhestumisi kohalike ja globaalsete kultuuride ning ajalugude vahel. Tavakasutajate ja influkate kõrval pakuvad just popartistide kontod kõneka juhtumi naiselikkuse uurimiseks. Viisid, kuidas Eesti naisartistid end sotsiaalmeedia kontodel ja muusikavideotes esitlevad, aitavad rääkida lugu Eesti naiselikkusest. Looduslaps, jumalanna, tubli tüdruk, latekskostüümis sekspomm, tugev eesti naine, feminist-satiirik, alt-girrrlll– milline on naiselik naine Eestis?

Eestis mõjutab popmuusikalise naiselikkuse kujunemist ühelt poolt maailmas domineeriv postfeministlik vaatevinkel, mille kohaselt peaksid naised olema tugevad ja iseseisvad, kuid siiski heteronormatiivselt seksikad. Teisalt aga mõjutavad siinset naiselikkust ka postsovetlikud, vahel suisa antifeministlikud hoiakud, mis paljastavad vastuolulisi seisukohti soolise võrdõiguslikkuse suhtes. „Tugeva eesti naise“ kuvandi kohaselt peaks naine suutma samaaegselt täita hoolitseva ema ja abikaasa, pühendunud töömesilase ning aktiivse kogukonnaliikme rolli.

Peavoolu naisartistid esitlevad sotsiaalmeedias ootuspärasemaid naiselikkuse versioone. Levinud on traditsiooniliselt seksikad liibuvad ja nahka paljastavad või „loomulikult kaunid“, paljasjalgsed ja romantilised pildid. Ka auditoorium suhestub selle sisuga spetsiifiliselt naiseks olemise võtmes, öeldes: „ilus naine!“, „kaunis naine oled“, „võimas naine“. See hakkab eriti silma, kui võrrelda kommentaare noorema põlvkonna või alternatiivsema muusikastiiliga artistide kontodel. Nende naiselikkusekuvandid on vastuolulisemad, kohati irooniliselt klassikalisi naiselikkusi parodeerivad, ja nende kommentaariumides mainitakse pigem riideid, vaibi,üldist atmosfääri. Kui välimust kommenteeritakse, siis ilma sellele sootunnuseid lisamata. Öeldakse näiteks „omg HOTT!“ ja mitte „HOT naine oled“.

Viimaks mõjutavad eesti naiselikkuse kujunemist ka kohalikud ökorahvuslikud mõjud ning Atko Remmeli ja Tõnno Jonuksi uuritud metseestlase kuvand, mis seob eestluse (sh naiselikkuse) metsa ja loodusega, toetudes iseseisva libahunt-naise kuvandile, mis võib, kuid ei pruugi taastoota juba domineerivaid heteronormatiivseid väärtusi.

Kuigi Eestis domineerivad ettevaatlikud, mitmes mõttes konservatiivset naiselikkust tsiteerivad vormid, on nende kõrval siiski näha ka alternatiivseid, julgemaid naiselikkuste väljendusi. Kui muusikavideotes esinevad reeglina kitsamad ja traditsioonilisemad naiselikkuse tüübid, siis sotsiaalmeedia on kirjum, peegeldades erinevaid naiselikuks olemise viise. See kirjusus on tähtis, sest nagu ütles üks uuringus osalenud naismuusik: „Mulle meeldiks, kui oleks palju võimalusi tüdruk olla.“

Samal teemal

Teadusajakirjandus: vankuvate õlgadega Atlas

Kord, vast tosina aasta eest, vaidlesin konverentsil ühe teadlasega. Teda oli pahandanud oma valdkonna meediakajastus ja ta leidis, et ajakirjandus korjab liialt sageli üles kahtlase väärtusega teadustöid ning teeb neist kõlavate pealkirjadega uudiseid. Ajakirjanikud peaksid suutma ära tunda halba teadust ja vältima sellest kirjutamist, väitis ta.
Jaa, mõtlesin kaasa, neid „Šveitsi…
1-2/2026

Masinate kultuurist

Andmepangad on homse entsüklopeedia. Nad ületavad iga oma kasutaja võimed. Nad on postmodernse inimese „loodus“. – Jean-François Lyotard (1984)
Killukesi tulevikust
William Gibsonile omistatakse mõte, et tulevik on juba kohal, kuid ebaühtlaselt jaotunud. Kunstnik Steph Maj Swanson leidis killukese ühest võimalikust tulevikust 2022. aasta aprillis. Ühe siiani teadmata teksti põhjal pilte genereeriva…
1-2/2026

Vabrikulapsed masinate varjus

Masinad on tööstusmaastiku kujutlustes kesksel kohal: nad vuhisevad ja kõrisevad, rebivad ja vedivad, ihuvad töölistele hammast ja kustutavad oma kättemaksuhimu. Eesti varases tööliskirjanduses on vaenulikel masinatel oma hääl, isegi hambad ja küüned. Seevastu vabrikulapsed liiguvad neis kujutlustes kummituslikult: tasakesi vabrikuväravas, trepil või treipingi taga nukrutsedes. Või realiseeruvad nad hoopis mälestustes.…
1-2/2026

Noor proosa oma kaasaegset kajastamas

Oh mis kena oleks kirjutada ülevaadet, kui meil oleks käepärast võtta viis kuni kümme inimest, kahekümne ja kahekümne viie eluaasta vahel, igaühel jutukogu või paar, romaan või teinegi juba trükitud. Ei ole aga ü h t e g i taolist praegu. Nii peame noore kirjutaja vanusepiiri kümmekonna aasta võrra tõstma.…
2/1987
Vikerkaar