LUULE
Philip Larkin
Kirikus käimine
Dante Alighieri
Jumalik komöödia. Purgatoorium
PROOSA

Jumala mõõtmed. Siddur Rabba

Tooma tegude raamat. Apostel Juudas Tooma rännak Indiasse
Nikos Kazantzakis
Kreetalik pilk
Mehis Heinsaar
Lugusid sarjast Ebatavaline ja ähvardav loodus
ARTIKLID
Hannes Varblane
Ilmari inimesed ehk megapersoonid
Tiit Aleksejev
Ülekirjutused
Rudolf Bultmann
Demütologiseerimise probleemist
Leszek Kolakowski
Demütologiseerimise illusioon
Aarne Hiob
Kes oli Jeesus? Küsimus autentsest Jeesuse-pärimustikust
Paula Fredriksen
Mis on Jeesusel pistmist Kristusega? Mis on teadusel pistmist usuga? Mis on ajalool pistmist teoloogiaga?
Ain Riistan
Paula Fredrikseni Jeesus
Roger Scruton
Püha ja inimlik
DIXI
Jaan Kaplinski
Jeesuse lugu
VAATENURK
Märt Väljataga
Mis saab siis, kui uskmatuski kaob?
(Marcel Gauchet, “Religioonist demokraatias”)
Meelis Friedenthal
Miks keelata “Viimne kiusatus”?
(Nikos Kazantzakis, “Viimne kiusatus”)
Jaakko Hallas
Browni osakesed
(Michael Baigent, Richard Leigh, Henry Lincoln, “Püha veri ja püha graal”; Dan Brown, “Da Vinci kood”)
Jaan Ross
Ellujäämise õigustusest
(Ene Mihkelson, “Katkuhaud”)
Jan Kaus
Kui ei saa⁄suuda⁄taha⁄pole võimalik mäletada, siis kujutle.
(Ene Mihkelson, “Katkuhaud”)
Jürgen Rooste
Meditatsioon mateeriaga ehk Prosaist Pilv petab meid rämedalt!
(Aare Pilv, “Näoline”)
Jaak Urmet
Laenake mulle mausrit, Majakovski!
(Arvi Siig, “Neoon kangialuste kohal”)

 

Samal teemal

Terve Nietzsche, haige Nietzsche

Denn gesund ist, wer vergaß.
Nietzsche, „Die fröhliche Wissenschaft“
Friedrich Nietzsche on Eestis tuttav juba möödunud sajandi algusest. Nietzsche esimene tõlkija oli Ado Grenzstein, kes aastatel 1901–1902 avaldas Olevikus katkendeid raamatust „Nõnda kõneles Zarathustra“. Kuid enamasti polnud tõlkeid vajagi. Gustav Suits, Friedebert Tuglas, A. H. Tammsaare tundsid Nietzschet suurepäraselt ka ilma tõlgeteta.…
7-8/2026

Vaimsest tervisest me ei räägi

Kui sa näed inimese sisse, siis on see alati ilus. Võid seal näha siirast rõõmu või läbitud kannatusi või lootusi ja hirme tuleviku ees, aga igatahes on ilus. Ja ehk just seetõttu ongi ilus, et kergused ja raskused, heledused ja tumedused läbisegi maalivad kokku kirjuma pildi.
Peaasi.ee ja Kinoteater on pakkunud…
7-8/2026

Vaike Lubi „pilpalossid“ kui neuroerinevuse ruumid

Hilisnõukogude Eestis oli meelelahutust kasinalt. Ei olnud teemaparke, seiklusradu, lottemaid ega jääajakeskusi. Küll aga teati Viljandimaal ja vast laiemalt kogu Eestiski, et Suure-Jaani ligidal metsas on kogum kummalisi rajatisi, mille olevat ehitanud üks veidi omapärane naine. Need olid Vaike Lubi „pilpalossid“, muljetavaldavate mõõtmetega puidust, jäätmetest ja elavatest puudest kokku meisterdatud…
7-8/2026

Schrödingeri kass ja Vahingu kassid

„Millised kassid sa täna tõid?“
„Seitsmenda ja kümnenda.“
„Ja veel?“
„Rohkem ei toonudki. Üks jooksis ära.“
. . . .
„Mis juhtus?“
„Kassi saba jäi ukse vahele.“
. . . .
„Kas sa süstisid juba kassi?“
„Veel mitte.“
„Süstime kohe ära. Täna peame varem
lõpetama, sest pool kümme mängivad Tšiili ja
Itaalia.“
Vaino Vahing, „Sving“
Juba mõnda aega torkab perioodikas kaunis sageli silma Schrödingeri kass, kes…
7-8/2026
Vikerkaar